Artikkel
  • Kitman Thulema vaatab tagasi ja kihutab edasi

    Kitman Thulema panustab aktiivselt ka hariduse edendamisse – igal aastal annavad nad välja välja kaks stipendiumi TalTechi tootearenduse ja tootmistehnika ning puidu- ja tekstiilitehnoloogia eriala silmapaistvatele tudengitele.Foto: Kitman Thulema

    85. juubelit tähistav Kitman Thulema AS on kauaaegse tootmiskogemuse ja kaasaegse tehnoloogiaga juhtiv sisustuse arendaja, tootja ja turustaja. Pika ajalooga ettevõte alustas tegevust aga hoopis põllutööriistade, autode ja jalgrataste tootmisega ning pole ime, kui mõnes taluaidas veel tänagi mõni Tallinnas toodetud kaherattaline seisab.

    Kitman Thulema AS, mis tegutsemisaastate jooksul nii nime kui profiili vahetanud, alustas 1936.aastal Kopli poolsaarel 12 000 ruutmeetrisel pinnal. Sealsamas avas uksed ka valukoda ning tehases hakkasid lisaks eelpool väljatoodule valmima loorehad ja kartulivõtjad. 1950. aastatel asuti tootma tervele Nõukogude Liidule leivatööstusseadmeid, sealhulgas kuulsaid Malleks nimetatud saiataigna ümardajaid ja tükeldajaid. Ettevõtte juhataja Merle Hendrikson räägib, et kaubandussisutus muutus peamiseks tegevusalaks 1969. aastal, mil asuti valmistama oma aja kohta uudseid plastkattega traatkorve.

    Pagaritööstusseadmed tervele Nõukogude Liidule

    Tootmine kasvas ja Kopli ruumid jäid kitsaks. Uus sobiv asukoht leiti Lasnamäele, kuid tehast seal ei avatud. Vahepeal alanud sõda tõi muutused ning teise asukoha sai ka Kitman Thulema, mille ruumid pandi püsti hoopis Kesk-Sõjamäele. Tehas alustas töödega 1951. aastal ja peatunud pole tegevus seal kordagi. 1953. aastal alustati pagaritööstuse seadmete tootmist, millega varustati kogu Nõukogude Liitu. Nende tootmine lõpetati alles 1994. aastal.

    Üle 50 aasta lipulaev kaubandussisustuse tootmises

    Kitman Thulemas, muide, on valminud 2007. aastal aprillirahutusi põhjustanud pronkssõdur kui tänini rahumeelselt Viru tänava otsas figureeriv purskkaev poisid kalaga. Foto: Kitman Thulema
    1969. aastal alustati tehases kaubandussisustuse suurtootmist ja seda tehakse seal tänini. Tootevalik on ajas mõistagi muutunud ning moodsate masinate saabumisega on vähenenud ka tehases töötajate arv – kui tippajal oli seal kuldsete kätega inimesi 800, siis täna teevad töö ära 130 spetsialisti. „Konstruktorid aga olid meil alustades, on meil täna ja on loomeprotsessi juures ka tulevikus,“ räägib Hendrikson asjatundjatest, keda ükski tehniline uuendus asendada ei suuda.
    1990ndate alguses sulgus Venemaa turg, mis pani mõtlema uutele võimalustele. Eksportima harjunud ettevõttena pöörati idaturu asemel nüüd pilgud läände. Partneriks sai ahjusid ja kaminaid tootev tuntud Soome ettevõte, kellele algul allhangetena, kuid 1992. aastast juba suuremahulise tööna kaminasüdamikke valmistama hakati. Sellega algas ettevõtte jaoks uus tõus ja juba järgmisel aastal asuti valmistama nn Lapi pliite. Sealt omakorda hakkas edenema ka kohaliku kaubandussisustuse tootmine. Esimesed kohaliku kaubanduse uue hinguse märgiks kujunenud supermarketid Tihniku Maksimarket ja Rõõmu Kaubamaja Keilas olid esimesed Kitmani projekteeritud, toodetud ja paigaldatud kaubandussisustusega suurpoed.
    1996. aastal loodi kaubandussisutusele orienteeritud kaubamärk Kitman. Aasta hiljem sai Kitmanist NG Investeeringute grupi liige, mis andis võimaluse ettevõtte laienemiseks. „See oli aeg, mil välja tulid tootesarjad, riiulisüsteemid,“ ütleb Hendrikson ja lisab, et üks suurimaid Baltikumis kohapeal kaubandussisustuste tootjaid ollakse ka tänini.

    Külmatehnika täislahendused ideest valmimiseni

    Kaubandussisustuse tootmise kõrval asuti laienema ka külmatehnika osas. Vajalikke tooteid asuti nii valmistama, paigaldama kui ka hooldama. „Täna on meil võtmed kätte kaubanduspindade lahendus. Alustame projekteerimisest, kontseptsiooni väljatöötamisest kuni paigalduse ja järelhoolduseni,“ sõnab Hendrikson ja lisab, et nende juures valminud kaubandussisustusmööbli ning külmatehnikaga on sisustatud näiteks kõik Selverid. Lähiajal on valmimas külmaruumide väljaehitus koos kõikide vajalike külmaseadmetega Kulinaaria OÜ-le, mis on Kitman Thulema jaoks üks esimesi nii mastaapseid külmaprojekte.

    Käive 13 miljonilt 20 miljonile

    2010. aastal omandatud Thulema kaubamärk andis võimalused valmistama hakata büroomööblit, mis seni avalike ruumide täielikust sisustamise suutlikkusest puudus. Thulema büroomööbliseeriate disain lähtub kasutusmugavusest ja kannab endas sõnumit tänapäevasest töökeskkonnatrendist, milles inimene ja tema loovus on esiplaanil.
    Koheselt asuti valmistama ka erimööblilahendusi büroodele, avalikele ruumidele kui ka lasteaedadele ning koolidele. Esimeseks väljundiks sai tuntud kaubamajade keti Anttila kesklao täielik sisustamine Soomes.
    Lähima viie aasta jooksul plaanitakse oluliselt kasvatada ka käivet – tänase 13-14 miljoni asemel rihitakse suurusjärku 20 miljonit. „Eesmärk on kasvatada käivet just ekspordi arvelt,“ sõnab juht. Lisaks koduturule eksporditakse tooteid Soome, Rootsi, Taani, Prantsusmaale, Saksamaale, Venemaale. Tõusmas on Norra osakaal. Kergesti kokkupandavat, pikaajalise tarbimisväärtuse ja garanteeritud hooldusega sisustust hinnatakse kõrgelt kõikjal. Oluline on ka Kitman Thulema ökoloogiline mõtteviis, kus koguni 95% toodangust on taaskasutatav.
    Eesmärke püstitatakse ja asutakse täitma koos tegusa ja püsiva kollektiiviga, kellest suurema hulga on ettevõte ise kohapeal välja koolitanud. Koos tähistatakse ka suuremat sünnipäevapidu, mis veebruari planeeritust üleilmselt võimust haarava viiruse tõttu edasi lükatakse. „Kui olukord leevendub, siis tähistame sügisel,“ ütleb Hendrikson. Tähistamiseks aga igal juhul põhjust jagub, sest 85. tegutsemisaastat pole ette näidata just paljudel.
    Jaga lugu:

Olulisemad lood

Ehitajad ootavad tööd, riik … loodetavasti mitte Godot'd
Ajal, mil kinnisvaraarendajad tõmbavad uutele projektidele pidurit, läheb tarvis riigi ja omavalitsuste julgust ehitussektorile tööd pakkuda. Ilmselt on kõrged hinnad tulnud selleks, et jääda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ajal, mil kinnisvaraarendajad tõmbavad uutele projektidele pidurit, läheb tarvis riigi ja omavalitsuste julgust ehitussektorile tööd pakkuda. Ilmselt on kõrged hinnad tulnud selleks, et jääda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peep Peterson: Arto Aasal on ühes asjas õigus
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
OPEC+ kärpeplaan peatas korraks nafta hinna languse
Täna hommikul langusse läinud toornafta hind kogus end kui OPEC+ liikmete seast tulid signaalid poolehoiust järjekordsele tootmismahu kärpimisele.
Täna hommikul langusse läinud toornafta hind kogus end kui OPEC+ liikmete seast tulid signaalid poolehoiust järjekordsele tootmismahu kärpimisele.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Telia saab Eestis uue juhi
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Puiduhõnguline kinnisvaraoaas Telliskivis
Kui RE Kinnisvara endale uusi ruume otsima asus, leiti sobivad Telliskivi Kvartalist. Ees ootas lihtne tühi karp ja neli seina, kuid visioon sellest, milline tulevane büroo välja nägema hakkab, oli peas selgelt paigas, kirjutab novembrikuu Sisustaja.
Kui RE Kinnisvara endale uusi ruume otsima asus, leiti sobivad Telliskivi Kvartalist. Ees ootas lihtne tühi karp ja neli seina, kuid visioon sellest, milline tulevane büroo välja nägema hakkab, oli peas selgelt paigas, kirjutab novembrikuu Sisustaja.

Olulisemad lood

Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.