• Jaga lugu:

    Kitman Thulema vaatab tagasi ja kihutab edasi

    Kitman Thulema panustab aktiivselt ka hariduse edendamisse – igal aastal annavad nad välja välja kaks stipendiumi TalTechi tootearenduse ja tootmistehnika ning puidu- ja tekstiilitehnoloogia eriala silmapaistvatele tudengitele.Foto: Kitman Thulema

    85. juubelit tähistav Kitman Thulema AS on kauaaegse tootmiskogemuse ja kaasaegse tehnoloogiaga juhtiv sisustuse arendaja, tootja ja turustaja. Pika ajalooga ettevõte alustas tegevust aga hoopis põllutööriistade, autode ja jalgrataste tootmisega ning pole ime, kui mõnes taluaidas veel tänagi mõni Tallinnas toodetud kaherattaline seisab.

    Kitman Thulema AS, mis tegutsemisaastate jooksul nii nime kui profiili vahetanud, alustas 1936.aastal Kopli poolsaarel 12 000 ruutmeetrisel pinnal. Sealsamas avas uksed ka valukoda ning tehases hakkasid lisaks eelpool väljatoodule valmima loorehad ja kartulivõtjad. 1950. aastatel asuti tootma tervele Nõukogude Liidule leivatööstusseadmeid, sealhulgas kuulsaid Malleks nimetatud saiataigna ümardajaid ja tükeldajaid. Ettevõtte juhataja Merle Hendrikson räägib, et kaubandussisutus muutus peamiseks tegevusalaks 1969. aastal, mil asuti valmistama oma aja kohta uudseid plastkattega traatkorve.

    Pagaritööstusseadmed tervele Nõukogude Liidule

    Tootmine kasvas ja Kopli ruumid jäid kitsaks. Uus sobiv asukoht leiti Lasnamäele, kuid tehast seal ei avatud. Vahepeal alanud sõda tõi muutused ning teise asukoha sai ka Kitman Thulema, mille ruumid pandi püsti hoopis Kesk-Sõjamäele. Tehas alustas töödega 1951. aastal ja peatunud pole tegevus seal kordagi. 1953. aastal alustati pagaritööstuse seadmete tootmist, millega varustati kogu Nõukogude Liitu. Nende tootmine lõpetati alles 1994. aastal.

    Üle 50 aasta lipulaev kaubandussisustuse tootmises

    Kitman Thulemas, muide, on valminud 2007. aastal aprillirahutusi põhjustanud pronkssõdur kui tänini rahumeelselt Viru tänava otsas figureeriv purskkaev poisid kalaga. Foto: Kitman Thulema
    1969. aastal alustati tehases kaubandussisustuse suurtootmist ja seda tehakse seal tänini. Tootevalik on ajas mõistagi muutunud ning moodsate masinate saabumisega on vähenenud ka tehases töötajate arv – kui tippajal oli seal kuldsete kätega inimesi 800, siis täna teevad töö ära 130 spetsialisti. „Konstruktorid aga olid meil alustades, on meil täna ja on loomeprotsessi juures ka tulevikus,“ räägib Hendrikson asjatundjatest, keda ükski tehniline uuendus asendada ei suuda.
    1990ndate alguses sulgus Venemaa turg, mis pani mõtlema uutele võimalustele. Eksportima harjunud ettevõttena pöörati idaturu asemel nüüd pilgud läände. Partneriks sai ahjusid ja kaminaid tootev tuntud Soome ettevõte, kellele algul allhangetena, kuid 1992. aastast juba suuremahulise tööna kaminasüdamikke valmistama hakati. Sellega algas ettevõtte jaoks uus tõus ja juba järgmisel aastal asuti valmistama nn Lapi pliite. Sealt omakorda hakkas edenema ka kohaliku kaubandussisustuse tootmine. Esimesed kohaliku kaubanduse uue hinguse märgiks kujunenud supermarketid Tihniku Maksimarket ja Rõõmu Kaubamaja Keilas olid esimesed Kitmani projekteeritud, toodetud ja paigaldatud kaubandussisustusega suurpoed.
    1996. aastal loodi kaubandussisutusele orienteeritud kaubamärk Kitman. Aasta hiljem sai Kitmanist NG Investeeringute grupi liige, mis andis võimaluse ettevõtte laienemiseks. „See oli aeg, mil välja tulid tootesarjad, riiulisüsteemid,“ ütleb Hendrikson ja lisab, et üks suurimaid Baltikumis kohapeal kaubandussisustuste tootjaid ollakse ka tänini.

    Külmatehnika täislahendused ideest valmimiseni

    Kaubandussisustuse tootmise kõrval asuti laienema ka külmatehnika osas. Vajalikke tooteid asuti nii valmistama, paigaldama kui ka hooldama. „Täna on meil võtmed kätte kaubanduspindade lahendus. Alustame projekteerimisest, kontseptsiooni väljatöötamisest kuni paigalduse ja järelhoolduseni,“ sõnab Hendrikson ja lisab, et nende juures valminud kaubandussisustusmööbli ning külmatehnikaga on sisustatud näiteks kõik Selverid. Lähiajal on valmimas külmaruumide väljaehitus koos kõikide vajalike külmaseadmetega Kulinaaria OÜ-le, mis on Kitman Thulema jaoks üks esimesi nii mastaapseid külmaprojekte.

    Käive 13 miljonilt 20 miljonile

    2010. aastal omandatud Thulema kaubamärk andis võimalused valmistama hakata büroomööblit, mis seni avalike ruumide täielikust sisustamise suutlikkusest puudus. Thulema büroomööbliseeriate disain lähtub kasutusmugavusest ja kannab endas sõnumit tänapäevasest töökeskkonnatrendist, milles inimene ja tema loovus on esiplaanil.
    Koheselt asuti valmistama ka erimööblilahendusi büroodele, avalikele ruumidele kui ka lasteaedadele ning koolidele. Esimeseks väljundiks sai tuntud kaubamajade keti Anttila kesklao täielik sisustamine Soomes.
    Lähima viie aasta jooksul plaanitakse oluliselt kasvatada ka käivet – tänase 13-14 miljoni asemel rihitakse suurusjärku 20 miljonit. „Eesmärk on kasvatada käivet just ekspordi arvelt,“ sõnab juht. Lisaks koduturule eksporditakse tooteid Soome, Rootsi, Taani, Prantsusmaale, Saksamaale, Venemaale. Tõusmas on Norra osakaal. Kergesti kokkupandavat, pikaajalise tarbimisväärtuse ja garanteeritud hooldusega sisustust hinnatakse kõrgelt kõikjal. Oluline on ka Kitman Thulema ökoloogiline mõtteviis, kus koguni 95% toodangust on taaskasutatav.
    Eesmärke püstitatakse ja asutakse täitma koos tegusa ja püsiva kollektiiviga, kellest suurema hulga on ettevõte ise kohapeal välja koolitanud. Koos tähistatakse ka suuremat sünnipäevapidu, mis veebruari planeeritust üleilmselt võimust haarava viiruse tõttu edasi lükatakse. „Kui olukord leevendub, siis tähistame sügisel,“ ütleb Hendrikson. Tähistamiseks aga igal juhul põhjust jagub, sest 85. tegutsemisaastat pole ette näidata just paljudel.
    Jaga lugu:

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Facebook paneb Instagram Kids arenduse pausile
Facebook teatas esmaspäeval, et peatab 10-12 aastastele noortele mõeldud Instagram Kids platvormi arenduse, kuna plaani on tugevalt kritiseerinud nii seadusandjad kui ka kliendid, vahendab CNBC.
Facebook teatas esmaspäeval, et peatab 10-12 aastastele noortele mõeldud Instagram Kids platvormi arenduse, kuna plaani on tugevalt kritiseerinud nii seadusandjad kui ka kliendid, vahendab CNBC.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.