Mare Pork: kohustuslik lugemine igale juhile

Charles Duhiggit võib vabalt pidada selliseks inimeste juhtimise kriminaalkirjanikuks, kes kirjutab nii, et lugeda on põnev, aga kurjategijat romaani lõpuks päriselt kätte ei saada. Õnneks jätab autor mitmeid juhtlõngu, mida peab ise lahenduse leidmiseks meeles pidama. Inimese juhtimine – nii enda kui teiste – ongi nagu kurjategija tabamine: ega see kuigi hästi ei õnnestu.

Veel teeb Duhiggi põnevuskirjanikuks see, et ta valib oma näidetesse sageli väga eksistentsiaalseid teemasid: lennukatastroof, Israeli luure, Ameerika julgeolekutöötaja röövimine, vastsündinu seisundi märkamine imiku surma vältimiseks. Duhigg kirjeldab, mida psühholoogiline analüüs nende asjade mõistmisel võimaldab ja mis neil juhtudel tegelikult psühholoogilisel tasemel toimub. Me saame teada, mida selles valdkonnas tänapäeval teatakse ja kaugel ollakse rakendustega.

Mis on „Harjumuse jõu“ fenomen?

Duhiggi esimene raamat „Harjumuse jõud“ andis kätte mitu olulist võtit tahtele allumatute protsesside juhtimiseks. Inimene, kes oma halbade harjumustega võitleb, tunneb suurt kergendust, kui saab teada, et harjumusi ei saa päriselt välja juurida, aga neid saab asendada ja on olemas sellised trikid, mis võivad su halvast harjumusest päästa ja õpetada paremini oma saatusega „peremehetsema“. Seejuures toonitab Duhigg, kui oluline on inimese usk. Ei piisa sellest, et sa tead ainult harjumuse käivitajat ja tasu, vaid loeb see, et sul on usk muutuse võimalikkusse. Duhigg on öelnud: „Et muudetud harjumus püsima jääks, peavad inimesed uskuma, et muutus on võimalik.“

Duhigg rõhutab oma raamatus ka kollektiivsete heade harjumuste sisseseadmise jõudu. Kas sellel on tõesti nii suur mõju, nagu Duhigg väidab? Kui suur roll on siin juhil?

Rühma surve on võimsa sotsiaalset käitumist reguleeriva mehhanismina kindlasti olemas. Veel ei teata piisavalt kõikvõimalikest rikkalikest mõjuritest. Duhigg kirjutab palju organisatsioonikultuurist. Ka organisatsioonikultuuris on mitteteadvustatud osa hästi suur, see väljendub kirjutamata reeglites, kommetes, sümbolites - selles, kuidas tajutakse õhkkonda ja milliste märkide järgi otsustatakse, kas läheb hästi või halvasti. Duhiggi raamatud annavad selle kohta palju viiteid ja vihjeid.

Juhi roll organisatsioonikultuuri kujundamisel on ülisuur. Kui juht nt inimesi kogu aeg katkestab, siis see muutub eeskujuks. Kui tippjuht tõstab häält, siis arvavad ka keskastmejuhid, et see on lubatav jms. Mida rohkem juht enda mõju teadvustab, seda rohkem ta saab sellega midagi teha. Duhiggi raamatud annavad palju mõtteainet teadvustamata ja halvasti teadvustatavate protsesside juhtimise kohta.

Duhigg toonitab nii meeskondade toimimise kui ka organisatsioonikultuuri osas psühholoogilise turvalisuse tähtsust. Mul seostub see Erik Eriksoni baasusalduse mõistega. Psühholoogiline turvalisus on vaieldamatult nii suur üldistus, et kuulub pigem uuringutega tõestamist mittevajavate tõdede hulka.