Restoranitest: jõuline maskuliingastronoomia

Mul on põhimõtteliselt ükskõik, kust Põhjamaade piir läheb, pealegi viib ülemaailmne kliimasoojendamine seda nagunii tasapisi lõuna poole. Seepärast lasin hea maitsta nii falafelil kui ka kaheksajalal, grillitud vasikamaksal ja huntahvenal ning nautisin neid kõiki päritolust hoolimata. Maitses hästi, mehed köögis on oma ala meistrid.

Püüdsin aru saada, kas restorani nimes olev maskuliinsus on ka taldrikule jõudnud. Hea tahte korral võib seda isegi leida. Meestele meeldib grillida – nii mõnigi roog on valminud grillil, mis on peetud vääriliseks isegi nimepidi ära tuua, nimelt on tegemist Mibrasali grilliga. Grillimistehnikat valdavad kokad perfektselt, nii kaheksajalg, huntahven kui ka veisemaks olid oskuslikult valmistatud.

Meestele meeldivad tulised road – kaheksajala lisandid tomati-salsa ja harissa-majonees olid üllatavalt vürtsikad. Meestele meeldivad jõulised maitsed – vasikamaks, mis iseenesest ju kergemate roogade killast, oli lisandiks saanud foie gras´ ja seened, mis koos veinikastmega minu jaoks vaat et liigagi tugevamaitseliseks osutus. Jõuliste maitsetega oli tegemist ka magustoidus nimega šokolaad ja vahukomm, kus šokolaadi lisandiks olid kirsikreem ja mustsõstra sorbee.

Road olid detaili- ja maitserohked ning võib arvata, et ka kaunilt kujundatud, kuid seda võib ainult oletada – restoranisaal on nii „hubaselt“ hämar, et lihatüki küll leiab üles, kuid peenemad detailid jäävad tabamata. Laual oli küll küünal, aga ükskõik kuidas me seda sättisime, jäid värvid ja detailid saladuseks.

Teenindus on uue nimega restoranis tunduvalt parem kui eelmise liharestorani ajal. Neiud olid kiired ja krapsud ja kui algaja ettekandja teadmistega hätta jäi, oli kogenum kohe abiks. Jookide poolest on kõik jäänud samaks – endiselt esitleb kokteile kaunilt kujundatud pildimenüü ja muu maailma veinide kõrval on esindatud ka Gruusia.