- OMX Baltic0,09%319,95
- OMX Riga−0,1%970,53
- OMX Tallinn0,21%2 234,56
- OMX Vilnius−0,28%1 507
- S&P 5000,73%7 722,72
- DOW 300,49%51 176,96
- Nasdaq 1,19%27 190,86
- FTSE 1000,32%10 461,95
- Nikkei 225−0,94%68 309,46
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%93,8
- OMX Baltic0,09%319,95
- OMX Riga−0,1%970,53
- OMX Tallinn0,21%2 234,56
- OMX Vilnius−0,28%1 507
- S&P 5000,73%7 722,72
- DOW 300,49%51 176,96
- Nasdaq 1,19%27 190,86
- FTSE 1000,32%10 461,95
- Nikkei 225−0,94%68 309,46
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%93,8
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Juhtkiri: pangad ajavad raha majandusse
Kui aasta tagasi olid kroonihoiuste intressid kuni 7 protsendi tasemel (olenevalt hoiuse liigist, BIG pakkus rohkemgi), eurohoiuste intressidest mitu korda kõrgemal, siis nüüdseks on piltlikult öeldes kroon troonilt tõugatud - kroonihoiuse aastane intress on 2 protsendi ringis, kinni võtmas eurohoiuste intresse. Mida lähemale jõuab euro, seda lähedasemad on intressid.
Kui rahal pole enam deposiidis mugav põõnata, sest intressipadi on lössi vajunud, hakkab ta otsima uusi väljakutseid. Hoiustajatele ei ole see uudis meelt mööda, ent majandusele annab hoiuseintresside alandamine uut lootust. Kui rahal pole deposiidis enam mugav põõnata, sest intressipadi on lössi vajunud, siis hakkab mingi osa rahast kindlasti ringi vaatama ja huvitavamaid väljakutseid otsima, näiteks pankade muudest intressitoodetest, börsilt. Osa rahast leiab tee kinnisvaraturule, kaubandusse, ehitusse...
Hoiuste maht pankades kokku ulatub ligikaudu 152 miljardi kroonini. Selle sees kroonihoiuseid üle 91 miljardi. Siin on majanduse ergutamiseks jõudu. Pankadel oli novembri seisuga ülal küll laene 245,8 miljardi krooni eest, ent kroonilaenude maht jääb kroonihoiustele alla.
Pankade käitumine on seega loogiline - kõrgete intressidega on "varutud" piisav puhver, millele pole mõistlik enam nii palju peale maksta. Kokkuhoid ulatub vähemalt saja miljoni kroonini.
Pangad reageerisid isegi liialt flegmaatiliselt muutunud olukorrale. Nii nagu ka buumi ajal - lastes laenuintressidel edasi alaneda. Või siis laenukraanide taasavamisega viivitades.
See aga, kui suur osa kontodel magavast rahast reaalselt hakkab majandust taas kasvule õhutama, sõltub üldistest meeleoludest, uudistest mujalt maailmast ja sellest, kuidas meil endil läheb, kui palju usaldame valitsust ja panku või pangad üksteist. Intresside alanemine näitab, et vähemalt pangad on hakanud üksteist rohkem usaldama.
Viimasel ajal on meie meeleolu hoidnud ülal peamiselt eurolootus - kinnitused rahvusvahelistelt finantsorganisatsioonidelt meie eurokõlbulikkuse kohta. Selle ja hoiuste intresside alanemise mõju on juba märgata.
Tallinna börs on saanud elu sisse, kaheksa päeva järjest tõusu on rekord, päev (eile) langust käib asja juurde. Börs ongi tundlik nagu hambanärv - eile näiteks kärpis meie euroõhinat Nordea. Tuleb homme hea uudis, on taas tõusu oodata. Või kui börsile tuleb Eesti Energia.
Kinnisvaraturul algas aktiivsem toimetamine detsembris, sektor on põhjast läbi, hinnad mõistlikud. Hoiustelt kinnisvarasse liikuv raha toob rahulikuma arengu ja enne eurot ka elavnemise.
Eestlane on üsna konservatiivne, mingi varu peab tal olema, kas või tähtajalisel hoiusel ja millise intressiga tahes. Seega osa rahast jääb endiselt panka, ebakindlus tuleviku suhtes hoiab seda seal kinni. Aga hea on, et teine osa rahast läheb majandusse ja hakkab paistma ka selle aasta kasvunumbreis.
Autor: 1185-aripaev
Hetkel kuum
Hetkel kuum
“Aafrikas tulevad kliendid siiani sageli agentide kaudu”
Naine on Lõuna-Koreas üllataval moel tuntum kui kodumaal
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Enimloetud
2
Viimased uudised
Tartus tunnustati edukaid ettevõtjaid
Tagasi Äripäeva esilehele