- OMX Baltic−0,3%300,38
- OMX Riga−0,1%892,62
- OMX Tallinn−0,36%2 073,69
- OMX Vilnius0,48%1 205,41
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 1000,32%8 802,98
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,94
- OMX Baltic−0,3%300,38
- OMX Riga−0,1%892,62
- OMX Tallinn−0,36%2 073,69
- OMX Vilnius0,48%1 205,41
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 1000,32%8 802,98
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,94
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ARVAMUS: Miljardid haihtusid öhe
Eesti on rikas riik. Selle järgi, kui palju avalikku raha jagati mullu laiali hangetel, millest ei jäänud ühessegi registrisse jälgegi järele, ei peaks me kuuluma mitte viie Euroopa, vaid viie maailma jõukama riigi sekka.
Nimelt korraldati mullu kokku 5729 hanget, millest nö igati jälgitavaid hankeid oli vaid 1668. Ülejäänud hangete rahakasutusest ei ole avalikkusel kuigivõrd aimu.
Rahast ja selle kasutamisest rääkides.
Summad, mille kasutamisest avalikkus naljalt teada ei saa või saab alles Andmekaitse Inspektsiooni kaasabil, on prisked. Isegi nii prisked, et nendega võib Eestis õige mitut ministeeriumi ja tolle haldusala aasta vältel ülal pidada.
Nimelt korraldati mullu hankeid 44,6 miljardi krooni eest. Seda summat võib meelevaldselt võrrelda näiteks sotsiaalministeeriumi eelmise aasta eelarvega.
Neist tervenisti 31-32 miljardit krooni on pime raha.
Teisisõnu, lihtmenetlusi toimus eelmisel aastal Eestis 3115. Lihtsustatud korras telliti teenuseid 586 korral. Piiratud hankemenetlusi toimus 9 ja väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusi 327 korral.
Nende menetlusviiside puhul peab avalikkus, maksumaksja, SKP tegelik tootja hoolega vaeva nägema, enne, kui tal õnnestub sotti saada, kuidas ja kes hankel konkureerisid; millised olid nö kaotajate pakkumised või kes kuulusid näites hanke komisjoni ehk tegid lõpliku otsuse võitja osas.
See on nii suur vaev, et isegi Andmekaitse Inspektsiooni abiks võttes kulub kuid enne, kui lihtmenetlusi teinud astused vaevuvad enda käsutusse antud avaliku, meie kõigi teenitud raha kasutamist selgitama ja hange hankelt detailiselt välja andma. Täielik Kafka.
Tõsi, igal asutusel, kes hankeid korraldab, peab olema välja töötatud enda süsteem, kuidas lihthankeid ja teisigi riigihangete registris pelgalt aruandega kajastuvaid hankeid korraldada, aga tsiteerides Eesti üht tuntumat suurettevõtjat Toomas Lumanit: „Loll ei keela keegi olla!“
Luman rääkis paar nädalat tagasi ühel kaubakoja seminaril, kuidas tal Eesti Energia endise nõukogu liikmena vajus suu lahti, kui üht riigifirma autohanke tingimusi nägi.
Digitaalkell pidi elektrimontööride kaubiku salongis asuma täpselt millimeetri pealt armatuurlaua keskel. Ei millimeeter ühele ega sentimeeter teisele poole. Ja hoidku jumal selle eest, kui ette antud kilovatid ületavad hankes nõutut. Sama raha eest riigifirma ju rohkem võimsust ei osta!
Hetkel kuum
Lumani hinnangul pööratakse riigihangetes tihtipeale tähelepanu objektiivselt, teenuse osutamiseks või töö tegemise seisukohalt täiesti kasututele detailidele.
Aga Luman energiafirma nõukogu liikmena vähemasti nägi selle hanke tingimusi.
Riigihangete suuremate summadega autohanked ripuvad valdavalt ka hangete registris üleval, mistõttu saab nende kohta ka detailsemalt küsida.
Aga enam kui 30 miljardi krooni kasutamise kohta on isegi raske küsida. Kujutage ette, 30 miljardit krooni aastas avalikku raha, mille kasutamise otstarbe teadasaamist üritatakse kõikvõimalikul moel piirata...
Ja need on hanked, mis ületavad 10 000 euro piirmäära. Hangete kohta, mis jäävad alla 10 000eurose piirmäära, ei oma keegi tõepoolest vähimatki aimu. Nende kohta ei pea riigihangete ametile lihtsalt aruannet esitama. Ja Eesti olevat vaene riik.
Kui need hanked veebikülgedel avalikult üleval ripuksid, tekiks võib-olla palju liigseid ja ebameeldivaid küsimusi?
Võib-olla. Üks riigihangete ametis töötav inimene, kes puutub kokku ka hangete vaidlustamisega, ütles siinkirjutajale elutargalt: „ Kui kombelõtvus on moes, siis see nakkab kiiresti!“
Kõigile oleks parem, kui liigseid ja ebameeldivaid küsimusi oleks vähem. Sel seisukohal on ka rahandusministeerium, kes parasjagu riigihangete seaduse uue versiooniga tegeleb ja „pimehanked" nägijaiks üritab ravida.
Autor: Kadri Paas, Kadri Paas
Enimloetud
Viimased uudised
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele