ARVAMUS: Miljardid haihtusid öhe

Nimelt korraldati mullu hankeid 44,6 miljardi krooni eest. Seda summat võib meelevaldselt võrrelda näiteks sotsiaalministeeriumi eelmise aasta eelarvega.

Neist tervenisti 31-32 miljardit krooni on pime raha.

Teisisõnu, lihtmenetlusi toimus eelmisel aastal Eestis 3115. Lihtsustatud korras telliti teenuseid 586 korral. Piiratud hankemenetlusi toimus 9 ja väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusi 327 korral.

Nende menetlusviiside puhul peab avalikkus, maksumaksja, SKP tegelik tootja hoolega vaeva nägema, enne, kui tal õnnestub sotti saada, kuidas ja kes hankel konkureerisid; millised olid nö kaotajate pakkumised või kes kuulusid näites hanke komisjoni ehk tegid lõpliku otsuse võitja osas.

See on nii suur vaev, et isegi Andmekaitse Inspektsiooni abiks võttes kulub kuid enne, kui lihtmenetlusi teinud astused vaevuvad enda käsutusse antud avaliku, meie kõigi teenitud raha kasutamist selgitama ja hange hankelt detailiselt välja andma. Täielik Kafka.

Tõsi, igal asutusel, kes hankeid korraldab, peab olema välja töötatud enda süsteem, kuidas lihthankeid ja teisigi riigihangete registris pelgalt aruandega kajastuvaid hankeid korraldada, aga tsiteerides Eesti üht tuntumat suurettevõtjat Toomas Lumanit: „Loll ei keela keegi olla!“

Luman rääkis paar nädalat tagasi ühel kaubakoja seminaril, kuidas tal Eesti Energia endise nõukogu liikmena vajus suu lahti, kui üht riigifirma autohanke tingimusi nägi.

Digitaalkell pidi elektrimontööride kaubiku salongis asuma täpselt millimeetri pealt armatuurlaua keskel. Ei millimeeter ühele ega sentimeeter teisele poole. Ja hoidku jumal selle eest, kui ette antud kilovatid ületavad hankes nõutut. Sama raha eest riigifirma ju rohkem võimsust ei osta!