Bloombergi kolumnist: euroala doominod jätkavad varisemist

Ja kas Hispaania püsib kindlamalt, küsib Lynn retooriliselt, viidates 9,3%-le eelarvedefitsiidile ning soikunud majanduskasvule, mis ei võimalda seda puudujääki oluliselt vähendada. Sama loogika järgi võib hätta jääda ka Itaalia, mil pole küll suurt eelarvedefitsiiti, kuid on ränk võlakoorem (118% SKPst, peamiselt oma riigist võetud laen) ja euroalal kidunud majandus. Helgiheitja vihust ei pääse ilmselt ka Prantsusmaa, kus juba tagasihoidlik pensionireform vallandas suured protestimeeleavaldused – aasta lõpuks kasvab avaliku sektori võlg 84%-le SKPst.

Portugalil on rida strukturaalseid probleeme, Kreekas on põhimure eelarvediststipliini puudumine, Hispaanias laenurahaga üles puhutud kinnisvaramull, mis on tänaseks lõhkenud nagu ka Iirimaal, mida koormab lisataagana liiga suureks paisunud pangandussektor.

"Igas riigis on finantsturgude usalduse kokkukukkumisel oma põhjus. Probleemide juur on aga sama," kirjutab Lynn. "Kui euro käivitati, tehti suur panus sellele, et ühine valuuta väga erinevad majandused omavahel lähendab, võimaldades seega Euroopa Keskpangal kõigile ühist rahapoliitikat kujundada. See oli huvitav teooria, mis paraku osutus ekslikuks," jätkab Lynn, nentides, et euroala majandused on selleks siiski liiga erinevad. Intressimäärad on kõikjal kogu aeg valed. See väljendub erinevalt – Kreekas eelarvekriisina, Iirimaal pankade kollapsina, Hispaanias ehitusbuumiga, mis järsult peatus, Saksamaal tohutu kaubanduskonto ülejäägina. "Kuid nagu jõgi otsib väljapääsu merre, murrab ta alati kuskilt läbi," kirjutab Lynn.

"See kriis jätkab kolimist ühest riigist teise. Ainus püsiv lahendus on tükeldada euroala paremini hallatavateks valuutapiirkondadeks. Kuni euroala liidrid seda lihtsat tõde ei tunnista, viib iga päästeoperatsioon tähelepanu lihtsalt järgmisele riigile," kirjutab Lynn, kes väljendab Bloombergile kolumneid kirjutades oma isiklikku arvamust.