Bloombergi kolumnist: euroala doominod jätkavad varisemist

"Eurost on saanud pankrotimasin," kirjutas Lynn. "Kui turud on Iirimaaga lõpetanud, liigutakse edasi Portugali ja Hispaaniasse ning sealt edasi Itaaliasse ja Prantsusmaale… Protsess ei lõpe enne, kui euro on tükkideks."

Lynni sõnul saavad Iirimaa päästa vaid kümned miljardid eurod teistelt liikmesriikidelt riigi majanduse ja finantssüsteemi stabiliseerimiseks. Kuidas seda aga seletada Euroopa maksumaksjatele? Kui Kreeka pääses euroalale pettusega, siis Iirimaa on viimased kaks kümnendit olnud ELi üks edukamaid majandusi, mida ei koormanud defitsiidid ning mis majanduskriisi puhkedes kohe kärpekäärid välja võttis, et omal jõul probleemidega toime tulla.

"Lühidalt, probleem polnud Iirimaas. Probleemiks on euro. Ja kui kriisi juur on ühisraha, siis sellega asi ei piirdu," kirjutab Lynn, nentides, et järgmine doomino on tõenäoliselt Portugal. Aastal 2009 oli riigi eelarvedefitsiit 9,3% SKPst ehk Kreeka, Iirimaa ja Hispaania järel euroala suurimaid. Riigi majandus küll kasvab, kuid kiduralt.

Ja kas Hispaania püsib kindlamalt, küsib Lynn retooriliselt, viidates 9,3%-le eelarvedefitsiidile ning soikunud majanduskasvule, mis ei võimalda seda puudujääki oluliselt vähendada. Sama loogika järgi võib hätta jääda ka Itaalia, mil pole küll suurt eelarvedefitsiiti, kuid on ränk võlakoorem (118% SKPst, peamiselt oma riigist võetud laen) ja euroalal kidunud majandus. Helgiheitja vihust ei pääse ilmselt ka Prantsusmaa, kus juba tagasihoidlik pensionireform vallandas suured protestimeeleavaldused – aasta lõpuks kasvab avaliku sektori võlg 84%-le SKPst.

Portugalil on rida strukturaalseid probleeme, Kreekas on põhimure eelarvediststipliini puudumine, Hispaanias laenurahaga üles puhutud kinnisvaramull, mis on tänaseks lõhkenud nagu ka Iirimaal, mida koormab lisataagana liiga suureks paisunud pangandussektor.

"Igas riigis on finantsturgude usalduse kokkukukkumisel oma põhjus. Probleemide juur on aga sama," kirjutab Lynn. "Kui euro käivitati, tehti suur panus sellele, et ühine valuuta väga erinevad majandused omavahel lähendab, võimaldades seega Euroopa Keskpangal kõigile ühist rahapoliitikat kujundada. See oli huvitav teooria, mis paraku osutus ekslikuks," jätkab Lynn, nentides, et euroala majandused on selleks siiski liiga erinevad. Intressimäärad on kõikjal kogu aeg valed. See väljendub erinevalt – Kreekas eelarvekriisina, Iirimaal pankade kollapsina, Hispaanias ehitusbuumiga, mis järsult peatus, Saksamaal tohutu kaubanduskonto ülejäägina. "Kuid nagu jõgi otsib väljapääsu merre, murrab ta alati kuskilt läbi," kirjutab Lynn.

"See kriis jätkab kolimist ühest riigist teise. Ainus püsiv lahendus on tükeldada euroala paremini hallatavateks valuutapiirkondadeks. Kuni euroala liidrid seda lihtsat tõde ei tunnista, viib iga päästeoperatsioon tähelepanu lihtsalt järgmisele riigile," kirjutab Lynn, kes väljendab Bloombergile kolumneid kirjutades oma isiklikku arvamust.