Teekond täieliku tööhõiveni

2008. aastal tööturge tabanud majandus- ja finantskriisi tõttu on Euroopa kaotanud 5,6 miljonit töökohta. Majanduslik surutis on enim mõjutanud noori. Olukord on paranema hakanud alles hiljuti, kuid ilma tööta on veel 23 miljonit inimest, st 10 % tööealisest elanikkonnast. Samas on tööandjatel raskusi uute töötajate töölevõtmisega, eriti kõrget koolitustaset nõudvate töökohtade puhul. Me teame, et tulevikus eeldatakse üha suurema hulga töökohtade puhul kõrgetasemelist kvalifikatsiooni. Prognoosidest nähtub juba praegu, et 2015. aastaks on puudu 700 000 IKT-spetsialisti. Tervisesektoris jääb puudu miljon töötajat ja aastaks 2025 võime me juurde vajada veel miljon teadurit. Kõik see näitab, et meil on kiiresti vaja investeerida tööjõusse, et meil oleks võimalik üle minna rohelisele, arukale ja uuenduslikule majandusele.

Me peame vastuse leidma järgmisele neljale küsimusele. Kuidas saame me tagada, et kõik töövõimelised isikud leiaksid töö? Kuidas saaksid kõik arendada ja täiendada oskusi, mida nad vajavad oma tööks täna ja edaspidi? Kuidas saame me muuta oma tööturud toimivamaks? Kuidas saame me luua uusi kvaliteetseid töökohti, mis jääksid püsima?

Nende küsimustega tegeletaksegi uute oskuste ja töökohtade tegevuskavas. Koostöös liikmesriikide ning töötajate ja tööandjate esindajatega oleme me kavandanud konkreetsed meetmed neljas põhivaldkonnas.

Oleme arvamusel, et tööturud võiksid olla tõhusamad. On õige aeg muuta töölepingud paremini toimivamaks. Sama kehtib töötushüvitiste, individuaalsete toetuste ja elukestva õppe võimaluste kohta. Üks meie olulisemaid samme seisneb ajutistest ja alalistest lepingutest tuleneva tööturu killustatusega tegelemises tähtajatu ühtse töölepingu kasutuselevõtu laiendamise kaudu. Selliselt toimides saaks me kaotada paralleelsed töölepingud ning anda igaühele võimaluse suurendada järk-järgult tööalase kaitse õigusi, tagades samas ettevõtjatele vajaliku paindlikkuse pika katseaja jooksul.

Teiseks peame me inimesi varustama õigete oskustega. Lähitulevikus on praegusest palju suurema hulga töökohtade puhul vaja kõrgema tasemega oskusi. Haridus- ja koolitussüsteemid peavad tagama, et igaühel on võimalus omandada ja parandada teadmisi ja oskusi, mida tööturul vajatakse. Varsti käivitame ELi oskuste ülevaate, et paremini prognoosida, milliseid oskusi vajatakse tulevikus, ja aidata inimestel omandada õigete oskuste kogum (näiteks IKT, ettevõtlus ja võõrkeeled), et suurendada nende kohanemisvõimet ja tööalaseid väljavaateid. On ülimalt oluline, et oskaksime luua paremad sidemed töö- ja haridusmaailma vahel.

Selleks peame me parandama hariduse ja koolituse kvaliteeti ja valikuvõimalusi. Praegu on õppuritel tihti raske teha teadlikku otsust selle kohta, kus õppida. Sel põhjusel töötame me välja mitmemõõtelise ülikoolide pingereastamissüsteemi, mis pakuks olemasolevate võimaluste kohta kasutajasõbralikumaid juhiseid.

Kolmandaks on meil suurema hulga ja paremate töökohtade jaoks vaja töötingimusi käsitlevaid paremaid õigusakte. Ka töökoha loomise tingimused peavad olema õiged ning just praegu on aeg vaadata läbi töökvaliteeti ja töötingimusi käsitlevate õigusaktide kogum. Me peame õigusaktid muutma paremini toimivamaks, hõlpsamini mõistetavamaks ning nii töötajate kui tööandjate suhtes tõhusamalt kohaldatavamaks. Me peame vähendama bürokraatiat ja pidama sammu uute töökorraldustega ja tehnoloogia edusammudega. Me teeme ettepanekud tööajadirektiivi muutmise kohta ja seadusandliku algatuse kohta töötajate lähetamist käsitleva direktiivi paremaks rakendamiseks.

Töökohtade loomine tähendab majanduskasvu soodustamist, samas seisavad inimesed, kel on töökohtade loomise potentsiaal, endiselt silmitsi liiga paljude takistustega. Me peame parandama töökohtade loomise raamtingimusi, vähendama halduskoormust ja tööjõuga seotud makse ning aitama ettevõtjaid eelkõige kiiresti arenevates valdkondades ning teadus- ja arendustegevusmahukates sektorites. Hiljuti loodud mikrokrediidirahastu teeb järgmise kaheksa aasta jooksul kättesaadavaks kuni 45 000 laenu, et aidata inimestel asutada oma ettevõte. Euroopa Sotsiaalfond investeerib ELi piirkondlike ja riikide prioriteetide raames ligikaudu 10 miljardit eurot aastat, et aidata inimestel saada tööd ja teha karjääri. Lisaks on miljard eurot ette nähtud üliõpilaste liikuvuse ja koolitamise toetamiseks noortele suunatud toetuskavade Erasmus ja Leonardo da Vinci raames.

Täielik tööhõive ei ole eraldiseisev prioriteet. 2010. aasta alguses otsustasid Euroopa juhid käivitada uue strateegia järgmise kümne aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu kohta. Euroopa 2020. aasta strateegia on liidu vastus nii tööhõive valdkonnas, kus me oleme seadnud eesmärgiks saavutada 2020. aastaks 75 %-ne tööhõivemäär, kui ka muudes olulistes teemades, nagu ressursitõhusus, innovatsioon ja noored. Me oleme seadnud sihiks vähendada varakult kooli pooleli jätmise määra alla 10%-ni ning suurendada kõrgharidust või samaväärset kutseharidust omandavate noorte hulka vähemalt 40%-ni.