Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Teekond täieliku tööhõiveni

    Euroopa üks suurimaid praegusi väljakutseid on saada rohkem inimesi tööle, kirjutavad tänases Äripäevas Euroopa Komisjoni hariduse volinik Androulla Vassiliou ja tööhõive volinik Laszló Andor.

    2008. aastal tööturge tabanud majandus- ja finantskriisi tõttu on Euroopa kaotanud 5,6 miljonit töökohta. Majanduslik surutis on enim mõjutanud noori. Olukord on paranema hakanud alles hiljuti, kuid ilma tööta on veel 23 miljonit inimest, st 10 % tööealisest elanikkonnast. Samas on tööandjatel raskusi uute töötajate töölevõtmisega, eriti kõrget koolitustaset nõudvate töökohtade puhul. Me teame, et tulevikus eeldatakse üha suurema hulga töökohtade puhul kõrgetasemelist kvalifikatsiooni. Prognoosidest nähtub juba praegu, et 2015. aastaks on puudu 700 000 IKT-spetsialisti. Tervisesektoris jääb puudu miljon töötajat ja aastaks 2025 võime me juurde vajada veel miljon teadurit. Kõik see näitab, et meil on kiiresti vaja investeerida tööjõusse, et meil oleks võimalik üle minna rohelisele, arukale ja uuenduslikule majandusele.
    Me peame vastuse leidma järgmisele neljale küsimusele. Kuidas saame me tagada, et kõik töövõimelised isikud leiaksid töö? Kuidas saaksid kõik arendada ja täiendada oskusi, mida nad vajavad oma tööks täna ja edaspidi? Kuidas saame me muuta oma tööturud toimivamaks? Kuidas saame me luua uusi kvaliteetseid töökohti, mis jääksid püsima?
    Nende küsimustega tegeletaksegi uute oskuste ja töökohtade tegevuskavas. Koostöös liikmesriikide ning töötajate ja tööandjate esindajatega oleme me kavandanud konkreetsed meetmed neljas põhivaldkonnas.
    Oleme arvamusel, et tööturud võiksid olla tõhusamad. On õige aeg muuta töölepingud paremini toimivamaks. Sama kehtib töötushüvitiste, individuaalsete toetuste ja elukestva õppe võimaluste kohta. Üks meie olulisemaid samme seisneb ajutistest ja alalistest lepingutest tuleneva tööturu killustatusega tegelemises tähtajatu ühtse töölepingu kasutuselevõtu laiendamise kaudu. Selliselt toimides saaks me kaotada paralleelsed töölepingud ning anda igaühele võimaluse suurendada järk-järgult tööalase kaitse õigusi, tagades samas ettevõtjatele vajaliku paindlikkuse pika katseaja jooksul.
    Teiseks peame me inimesi varustama õigete oskustega. Lähitulevikus on praegusest palju suurema hulga töökohtade puhul vaja kõrgema tasemega oskusi. Haridus- ja koolitussüsteemid peavad tagama, et igaühel on võimalus omandada ja parandada teadmisi ja oskusi, mida tööturul vajatakse. Varsti käivitame ELi oskuste ülevaate, et paremini prognoosida, milliseid oskusi vajatakse tulevikus, ja aidata inimestel omandada õigete oskuste kogum (näiteks IKT, ettevõtlus ja võõrkeeled), et suurendada nende kohanemisvõimet ja tööalaseid väljavaateid. On ülimalt oluline, et oskaksime luua paremad sidemed töö- ja haridusmaailma vahel.
    Selleks peame me parandama hariduse ja koolituse kvaliteeti ja valikuvõimalusi. Praegu on õppuritel tihti raske teha teadlikku otsust selle kohta, kus õppida. Sel põhjusel töötame me välja mitmemõõtelise ülikoolide pingereastamissüsteemi, mis pakuks olemasolevate võimaluste kohta kasutajasõbralikumaid juhiseid.
    Kolmandaks on meil suurema hulga ja paremate töökohtade jaoks vaja töötingimusi käsitlevaid paremaid õigusakte. Ka töökoha loomise tingimused peavad olema õiged ning just praegu on aeg vaadata läbi töökvaliteeti ja töötingimusi käsitlevate õigusaktide kogum. Me peame õigusaktid muutma paremini toimivamaks, hõlpsamini mõistetavamaks ning nii töötajate kui tööandjate suhtes tõhusamalt kohaldatavamaks. Me peame vähendama bürokraatiat ja pidama sammu uute töökorraldustega ja tehnoloogia edusammudega. Me teeme ettepanekud tööajadirektiivi muutmise kohta ja seadusandliku algatuse kohta töötajate lähetamist käsitleva direktiivi paremaks rakendamiseks.
    Töökohtade loomine tähendab majanduskasvu soodustamist, samas seisavad inimesed, kel on töökohtade loomise potentsiaal, endiselt silmitsi liiga paljude takistustega. Me peame parandama töökohtade loomise raamtingimusi, vähendama halduskoormust ja tööjõuga seotud makse ning aitama ettevõtjaid eelkõige kiiresti arenevates valdkondades ning teadus- ja arendustegevusmahukates sektorites. Hiljuti loodud mikrokrediidirahastu teeb järgmise kaheksa aasta jooksul kättesaadavaks kuni 45 000 laenu, et aidata inimestel asutada oma ettevõte. Euroopa Sotsiaalfond investeerib ELi piirkondlike ja riikide prioriteetide raames ligikaudu 10 miljardit eurot aastat, et aidata inimestel saada tööd ja teha karjääri. Lisaks on miljard eurot ette nähtud üliõpilaste liikuvuse ja koolitamise toetamiseks noortele suunatud toetuskavade Erasmus ja Leonardo da Vinci raames.
    Täielik tööhõive ei ole eraldiseisev prioriteet. 2010. aasta alguses otsustasid Euroopa juhid käivitada uue strateegia järgmise kümne aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu kohta. Euroopa 2020. aasta strateegia on liidu vastus nii tööhõive valdkonnas, kus me oleme seadnud eesmärgiks saavutada 2020. aastaks 75 %-ne tööhõivemäär, kui ka muudes olulistes teemades, nagu ressursitõhusus, innovatsioon ja noored. Me oleme seadnud sihiks vähendada varakult kooli pooleli jätmise määra alla 10%-ni ning suurendada kõrgharidust või samaväärset kutseharidust omandavate noorte hulka vähemalt 40%-ni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastulause: tarneahelate ümberkujundamisega seotud väljakutseid maksab tõsiselt võtta
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Luurelennukite tellimus Rootsilt viis SAABi aktsia lendu
Rootsi tellimus kahele luurelennukile GlobalEye viis lennukitootja SAABi aktsia täna Stockholmi börsil tõusule.
Rootsi tellimus kahele luurelennukile GlobalEye viis lennukitootja SAABi aktsia täna Stockholmi börsil tõusule.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Raadiohommikus: kuumast suvest ja taasterahastust
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Raadiohommikus: autode hinnaralli jätkub, kuid asi pole tarnetes
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.