• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 07.12.10, 05:22

Uus seadus pole vanast etem

Tänane Äripäev räägib, et suure hurraaga valmis riigikogule esitatud uus korruptsioonivastane seadus on seisma jäänud. Tegelikult on see Äripäeva meelest isegi hea.
Äripäev on seda meelt, et ühe oma eesmärke kehvalt täitva seaduse teise samasugusega asendamine ei ole kellelegi kasulik. Miks me nii arvame? Lugesime uut seadust ja selle seletuskirja ning meil tekkis tunne, et selle kirjutajad on kas isikud, kes a) ei näe seaduse taga tervikut; b) ei armasta oma tööd; või c) – kes on poole töö pealt saanud uusi, senisest erinevaid juhiseid.
Seaduseelnõu seletuskiri on igati asjalik, seda lugedes võib aimata, et seaduse kirjutajail on mõtteis mõlkunud üllas eesmärk. Näiteks on selles toodud teiste riikide eeskuju, mille kohaselt on näiteks Jaapanis keelatud tegevused, mis võivad tekitada mulje erapoolikusest (nt lõuna või golfimäng koos huvitatud osapoolega).
Ka justiitsminister Rein Lang ütles ise 16. septembril 2009 riigikogu ees selle seaduse esimesel lugemisel, et justiitsministeeriumis tehtud analüüsi kohaselt on kehtiv majanduslike huvide deklaratsioonide süsteem ebatõhus ega täida sellele pandud eesmärki ennetada korruptsiooni ja anda ülevaadet ametiisikute majanduslikest huvidest. Lang tõi välja, et kehtiva süsteemi peamine probleem on andmete formaalsus, mille uus seadus kõrvaldaks, sest see sunniks ametiisikut lisaks oma varale deklareerida ka tema püsivas kasutuses olev vara, nõudeid teiste isikute vastu, varalisi annetusi ning välismaal olev vara.
Kuid. Siinkohal on seadusekirjutajail positiivne energia otsa saanud ning edasi minnakse juba tumedate jõudude toel. Ametiisikutel tuleb lisaks neile ametlikult kuuluvale varale deklareerida ka nende püsivas kasutuses oleva vara, ehk siis ametiisiku valduses olev kinnisasi või riiklikusse registrisse kantud sõiduk, kui ametiisik on kasutanud seda vähemalt nelja kuu jooksul aastas.
Ja ongi ühe lõiguga kogu uuest ja uhkest seadusest järel vaid fassaad. Sest see on ju rumalus! Ükski inimene ei jaksa kasutada isegi tasuta saadud suvilat, purjejahti (endisi linnaametnikke silmas pidades ka võidusõidukeid – karte ja rallikaid) tervelt neli kuud aastast! See on ju loomuvastane! On ju selge, et need isikud, kel vara deklareerimise kohustus, on tegusad inimesed, nad ei saa kolmandik aastast niisama, käed rüpes Vahemereäärset suvilat kasutada. Neil on ju kohustused, koosolekud-nõupidamised-kohtumised valijatega jms. Ja isegi kui nad on juba nii rikkad, et neil on ainult õigused, pole neil ikkagi mahti passida. Ikka on vaja vara kasvatada või kusagil mujal puhata!
Seega, Äripäeva arvates oleks sellest seadusest enam kasu, kui kaotaks selle nelja-kuu-tärmini sealt sootuks ära. Sest moraalses plaanis pole ju suurt vahet, kas inimene kasutab talle võimaldatud hüvesid paar päeva või aastat. Oluline ju on, et talle on üks või teine hüve üldse võimaldatud.
Autor: 1185-aripaev

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele