Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas uus globaalne buum?

    Täna lõppeval Davosi majandusfoorumil esitati järjekorras juba 14ndat PwC poolt iga-aastaselt läbiviidavat maailma tippjuhtide uuringut (Global CEO Survey), mille käigus küsitleti seekord kokku 1200 tippjuhti 69 riigist.

    Olen viimastel aastatel selle uuringu tulemustega lähemalt tutvunud ning pean tunnistama, et nende meeste ja naiste arvamusi tasub tulevikku prognoosides tõsiselt võtta, leiab PwC Eesti tegevjuht Ago Vilu.
    Kui 2008.a. sügisel läbiviidud uuringu tulemused olid kasvuprognooside osas kõigi aegade süngeimad (ainult iga viies juht uskus oma ettevõtte käibe kasvu lähema aasta jooksul), siis aasta hiljem hakkas prognoosidesse tagasi tulema optimisminoote. 2009.a. sügisel uskus kasvu aastases perspektiivis juba 31% ja kolmeaastases perspektiivis 50% vastanutest – masu selgroog oli murtud. 2010. aasta lõpul läbiviidud uuring näitas, et nüüdseks on pikaajaline kasvuootus juba üle kandunud ka lühiajaliseks optimismiks - kasvu aastases perspektiivis usub juba 48% ja kolmeaastases perspektiivis 51% vastanutest. Sealjuures ollakse optimistlikud nii arenenud kui arenguriikides (kuigi kasvuootus on arenguriikides kõrgem) ja enamikes majandusharudes. See on juba peaaegu buumieelne tase – kas selleks korraks on ahnus taas hirmust võitu saanud ja stardipauk uuele võidujooksule antud?Juhid usuvad, et kasv tuleb, aga võimaluste realiseerimiseks peavad nad kõigepealt ise muutuma. Tervelt 84% maailma tippjuhtidest kavatseb lähiajal muuta oma ettevõtte strateegiat ning kolmandik juhte plaanib radikaalseid muudatusi. Millised on uue kasvustrateegia märksõnad? Uuringust jäävad kõlama kolm olulist teemat, mida tõstsid esile paljud küsitletud juhid.
    Uued tooted loovad uue turuKui varasemates uuringutes nägid juhid põhilise kasvumootorina turuosa suurendamist olemasolevatel turgudel, siis uues kasvustrateegias on esikohta üle võtmas innovatsioon ja uue nõudluse loomine uute toodetega. Tervelt 78% juhtidest usub, et nad suudavad järgmise kolme aasta jooksul turule tulla uute toodetega, mis nende käivet märkimisväärselt suurendavad. Innovatsiooni all ei peeta sageli silmas mitte revolutsioonilisi muudatusi, vaid pidevat tootearendust, mis tooted konkurentide omadest erinevaks ja tarbijatele meelepärasemaks teeb.Eriti paljulubav sektor on sealjuures arenevate turgude kiirelt kasvav keskklass. Kes suudab kiiremini ära tabada Hiina, India või Brasiilia tärkava keskklassi maitset ja eelistusi ning tulla välja toodete ja teenustega, mis seal hitiks saavad, on uues kasvulaines võidumees. Aga ka arenenud riikide tarbija käitumine ja vajadused on muutunud, nii et ka neile hinge pugemiseks on vaja tooteid pidevalt täiustada ja muuta – näiteks teha neid keskkonnasõbralikumaks.
    Talendid võõrsileKui kriisiaastatel vähenes inimfaktori tähtsus tippjuhtide silmis, siis nüüd on see taas jõuliselt esile kerkinud. Tippjuhid kardavad, et neil ei jagu piisavalt sobiva haridusega talente ja oskustöölisi, et oma uusi kasvustrateegiaid ellu viia. Või õigemini, talente ju nagu oleks, aga nad on vales kohas… Aastakümneid on arenenud lääneriikides investeeritud töötajate arengusse, aga kasvupiirkonnad on vahepeal liikunud mujale. Kas ameerika haritud ja andekad on nõus minema karjääri tegema Hiinasse, kus nende oskustest võiks märksa rohkem tulu tõusta? Ja isegi kui nad on nõus seda tegema, siis kas nad suudavad läbi lüüa võõras kultuuris ja keskkonnas? Globaalselt mõtlevatele Eesti talentidele on siin mõtteainet, kas tulla koju või otsida veelgi kaugemaid ja eksootilisemaid väljakutseid.Juhid tunnistavad, et konkurentide edestamiseks peavad nad kõigepealt võitma sõja talentide pärast. Kuna raha üksi on enamasti nigel motivaator, siis rakendatakse andekate kinnihoidmiseks järjest enam kõikvõimalikke mitterahalisi meetmeid. Näideteks on karjääriredeliga tihedalt läbipõimitud mitmeid aastaid kestvad koolitusprogrammid ning töötajate kaasamine ettevõtte omanikeks läbi aktsiaoptsioonide.
    Ei saa me läbi riigitaTippjuhid näevad riigis nii ohtu kui partnerit. Ebastabiilse majanduskeskkonna kõrval kerkis sel aastal juhtide silmis ohuks number kaks avaliku sektori eelarvedefitsiit. Juhid mõistavad, et paljudes riikides on ainsaks väljapääsuks eelarvekärped või maksude tõstmine ning ei üks ega teine ole hea nende äridele. Eelarvekärped pärsivad majanduskasvu, kõrgemad maksud kuivatavad kokku kasumi. Värskelt meeles mõlkuv kriis tekitab poliitikutes kindlasti ihalust majanduse ülereguleerimise järele.Samas nähakse riigis paljudes valdkondades ka partnerit. Riigiga koos on võimalik otsida lahendust eelpool nimetatud talentide probleemile. Enam kui pooled küsitletud tippjuhtidest kavatsesid teha valitsustega koostööd haridussüsteemi suunamisel ja parandamisel, et kasvatada oma töötajatele sobivat järelkasvu, seda eelkõige kasvuturgudel. Teiseks oluliseks valdkonnaks, kus koostööd valitsussektoriga väga oluliseks peetakse, on infrastruktuuri arendamine. Lähemate aastakümnete jooksul plaanitakse globaalselt infrastruktuuri arendamisse investeerida hinnanguliselt ligikaudu 3 triljonit dollarit. Seda üüratut summat valitsustel lihtsalt ei ole ning erasektori kaasamine infrastruktuuri projektide väljaehitamisse ja finantseerimisse on paratamatu. PPP-st (Public Private Partnership) saab lähiaastatel moesõna ning infrastruktuuri arendamisest paljude ettevõtete jaoks kasvumootor.Ja lõpetuseks - küsitletud 1200 tippjuhist tervelt 10 olid Eestist – seega Eesti juhtidel on globaalse meelsuse kujundamisel märksa suurem osakaal kui meie rahvaarv või SKP lubaks seda eeldada. Kas võtta soojendusdress seljast või jälgida mängu veel mõnda aega eemalt, jääb igaühe enda otsustada.
  • Hetkel kuum
Schenker Baltikumi juht: logistikasektoris on keerulised ajad alles ees
Tavapärane konkurents ja turureeglid ei pääse logistikas esile, sest ärikeskkonda suunatakse regulatiivselt väga jõuliselt, kirjutab Schenker Baltikumi peadirektor Janek Saareoks värskes Äripäeva Infopanga logistikasektori konkurentsiraportis ilmunud kommentaaris.
Tavapärane konkurents ja turureeglid ei pääse logistikas esile, sest ärikeskkonda suunatakse regulatiivselt väga jõuliselt, kirjutab Schenker Baltikumi peadirektor Janek Saareoks värskes Äripäeva Infopanga logistikasektori konkurentsiraportis ilmunud kommentaaris.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Investor, kelle juures käivad rahahädas inimesed nõu küsimas
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Nädala raadiohitid: kas turgudel optimismi jagub?
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.

Olulisemad uudised

Otsustatud: Vene diisel saab hinnalae, toornafta suhtes üksmeelt ei leitud
Euroopa Liidu diplomaadid leppisid kokku Vene rafineeritud naftatoodete hinnalaes. Eesti soovitud toornafta hinnalae ülevaatamine jääb aga kevadesse.
Euroopa Liidu diplomaadid leppisid kokku Vene rafineeritud naftatoodete hinnalaes. Eesti soovitud toornafta hinnalae ülevaatamine jääb aga kevadesse.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.