Kasumi kõrval tuleb ohjeldada monopolide investeeringuid

Võrdluseks, Eesti ettevõtete keskmine ärikasumi rentaablus ei ulatunud isegi buumiaastatel üle 10% piiri. Tõsi, Elering ja konkurentsiamet kasutavad kasumlikkuse hindamisel suhet investeeritud kapitali, mida põhjendavad kapitalimahuka äri eripäraga. Nii oli Eleringi kasumimarginaal näiteks 2009. aastal enne maksustamist 7,4%, mis võrreldes Tallinna Vee 18,3% on enam kui kaks korda madalam. Eelnimetatud praktika ei ühti aga näiteks kapitalimahukate börsifirmades viljeleva tavaga, kus kasumlikkuse hindamisel vaadatakse tihtipeale just ärikasumit ehk EBITDAd.

Seda enam äratab tähelepanu, et mõlemad kapitalimahukad ettevõtted - nii Tallinna Vesi kui ka Elering, põhjendavad oma kõrget kasumit investeerimisvajadusega. Viimane on vajalik, kuid tuleb arvestada, et avalikku teenust pakkuvate ettevõtete ülikõrge kasumilikkus pärsib otseselt majanduse arengut. Eesmärgiks ei saa olla viia meie elektriühendused ja vee kvaliteet maailma tipptasemele rekordiliselt kiiresti, vaid seda tuleb teha järk-järgult säilitades majanduse konkurentsivõime. Äripäeva arvates ei pea monopolide investeeringud olema põhjendatud poliitiliste loosungitega, vaid olema mõõdetavalt kasulikud. Nii tuleb lisaks monopolide kasumite ohjeldamisele reguleerida ka investeeringute mõistlikkust ja läbimõeldust.

Seni on kõige laiemat ning poliitilise alatooniga pahameelt teeninud Tallinna Vesi, kelle kasumiahnuse taltsutamiseks lõi võimuliit eelmisel suvel monopolide ohjeldamise seaduse. Märksa väiksemat kõlapinda on leidnud spetsiifiliselt kitsast valdkonnas tegutseva Levira kasumlikkus, mille analüüsimiseks pöördusid konkurentsiametisse vahetud kannatajad Eesti Ringhäälingute Liit ja Eesti Digitelevisiooni AS. Seevastu Eleringi kasumlikkuse on seni heaks kiitnud nii konkurentsiamet kui ka majandusministeerium. Raamatupidamislikult on kõike korrektne. Ka ühtegi kaebust pole esitatud.