Advokatuur oma liikmete rikkumisi kalevi alla ei peida

Nii nagu igas organisatsioonis on ka advokatuuri liikmete seas olnud neid, kelle tegevus ja kutse-eetika ei ole alati olnud kooskõlas organisatsioonis omaks võetud kõrgendatud nõudmistega. Läbi aastate on advokatuur järjepidevalt tegelenud ühelt poolt liikmekandidaatide põhjaliku eksamineerimisega, vältimaks sobimatute kandidaatide vastuvõtmist, ning teiselt poolt on advokatuuri igapäevase tegevuse osaks liikmeskonna ehk advokaatide üle järelevalve teostamine.

Peamiselt langeb järelevalve tegevus advokatuuri aukohtule, aga suures osas ka advokatuuri juhatusele. Aukohus arutab advokaatide distsiplinaarsüüteoasju ja muid seadusega aukohtu pädevusse antud asju. Seetõttu on äärmiselt oluline tagada, et aukohus saab tegutseda sõltumatult ja erapooletult ning ei oleks ülemäära advokaadikeskne, samas siiski omades põhjalikku praktilist laadi teavet ja kogemust advokaaditöö eripärast. Taolise tasakaalustatuse tagab aukohtu koosseis: vastavalt advokatuuriseadusele kuulub aukohtusse neli advokatuuri üldkogu valitud vandeadvokaati, kaks kohtunike täiskogu valitud kohtunikku ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nõukogu määratud õigusteadlane.

Advokatuuri juhatus valvab advokatuuri liikmete kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise järele, samuti on juhatuse ülesandeks riigi õigusabi korraldamine. Juhatus tegeleb järjest enam ka ennetava kontrolliga, tehes advokaadibüroodes pistelisi kontrolle võimalikele töökorralduslikele puudustele tähelepanu juhtimiseks. Probleemide ilmnemisel on juhatusel õigus pöörduda distsiplinaarmenetluse alustamise ettepanekuga aukohtu poole, millist õigust on juhatus kasutanud.