Eesti on digiriik, kuid ettevõtted kulutavad aastas 200 miljonit eurot tarbetule käsitööle

OMX Baltic−0,36%320,09
OMX Riga1,38%1 000,7
OMX Tallinn−0,48%2 253,64
OMX Vilnius−0,11%1 500,53
S&P 5000,7%7 676,77
DOW 300,00%52 361,58
Nasdaq 0,82%26 169,38
FTSE 100−0,94%10 666,46
Nikkei 2251,73%63 268,37
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,9
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%89,88

OMX Baltic−0,36%320,09
OMX Riga1,38%1 000,7
OMX Tallinn−0,48%2 253,64
OMX Vilnius−0,11%1 500,53
S&P 5000,7%7 676,77
DOW 300,00%52 361,58
Nasdaq 0,82%26 169,38
FTSE 100−0,94%10 666,46
Nikkei 2251,73%63 268,37
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,9
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%89,88

“Ma ei saa aru, miks on nii suur väljakutse see raha endale alles jätta,“ imestab Merit Tarkvara tegevjuht Tõnis Kask, kelle hinnangul kulutavad Eesti ettevõtted igal aastal ligikaudu 200 miljonit eurot raamatupidamise käsitööle, mida saaks lihtsa viisiga automatiseerida. Küsimus pole üksnes rahas, mida ettevõtted võiksid kasutada märksa otstarbekamalt, vaid selles, et tehisintellekti ajastul võib just digipädevus määrata selle, millised ettevõtted suudavad konkurentsis püsida ja millised mitte.

Merit Tarkvara

Merit Tarkvara tegevjuht Tõnis Kask.
Foto: Jake Farra

Eestis saab ettevõtte asutada mõne minutiga ja suurema osa riigiga seotud toimingutest teha arvuti tagant lahkumata. Ometi on ettevõtete igapäevane raamatupidamine endiselt üllatavalt käsitöökeskne.

“Oma valdkonnast vaadates olen siiani jahmunud, kui digikauged meie ettevõtted on,” tunnistab Kask, kelle sõnul kasutab Eestis e-arveid vaid umbes üheksa protsenti ettevõtetest, samal ajal kui Soomes ulatub see näitaja ligi 90 protsendini. Paljud ettevõtted ei kasuta isegi tasuta pangaühendusi, mis võimaldaksid raamatupidamisprogrammil pangatehingute andmeid automaatselt vastu võtta.

Kardan, et ettevõte, kes täna ei saa hakkama pangaväljavõtte automaatse impordiga, ei saa kindlasti hakkama ka AI-agentide juurutamisega.

Tõnis Kask, Merit Tarkvara tegevjuht

Merit Tarkvara andmetel sisestatakse ligi kaks kolmandikku ostuarvetest ja peaaegu 80 protsenti pangakannetest endiselt käsitsi. Kui ühe arve käsitsi töötlemisele võib kuluda 12–15 minutit, siis automatiseeritud lahenduse puhul piisab ühest-kahest minutist.

“Arvutasime kokku käsitööle kuluva aja ja hinnastasime selle raamatupidamisbüroo tunnihinnaga. Eesti ettevõtted, peamiselt väikeettevõtted, kulutavad käsitööle umbes 200 miljonit eurot aastas,” selgitab Kask, kelle sõnul polegi asi üksnes ajas ja rahas. “Kardan, et ettevõte, kes täna ei saa hakkama pangaväljavõtte automaatse impordiga, ei saa kindlasti hakkama ka AI-agentide juurutamisega. Ja need, kes seda teevad, tõrjuvad digikauged konkurendid turult välja.”

Merit Tarkvara programmidega peetakse enam kui iga teise Eesti ettevõtte raamatupidamist. Merit Palgaga arvestatakse iga kuu töötasu rohkem kui 130 000 inimesele ehk ligikaudu veerandile erasektori töötajatest. Raamatupidamistarkvara võimaldab kasutada e-arveid, automatiseerida pangatehingute andmete liikumist ja korraldada raamatupidamist pilvepõhiselt.

“Eriti oluline on see ajavõit väikeettevõtjale, kes peab sageli täitma korraga mitut rolli ning kelle jaoks iga kokkuhoitud töötund loeb,” arutleb Kask.

Pangad olid alguses umbusklikud. Noor ja startiv LHV võttis ainsana kuulda

“Meie visioon on, et me juhime raamatupidamise tulevikku. Meie mõtteviis ei ole muutustega kaasas käia, vaid neid ise luua,” selgitab Merit Tarkvara tegevjuht.

Ta toob näite ajast, mil pangad küsisid ettevõtetelt pangaväljavõtte raamatupidamisprogrammi toomise eest 50 eurot kuus. “Meile tundus see üdini jabur. Tegime pankadele ettepaneku, et see võiks käia otse programmist ja tasuta.”

Esialgu ei leidnud idee pankades poolehoidu. Üks Rootsi pank oli isegi valmis katseprojektiga alustama, kuid peakontor keelas selle ära, sest ettevõtetele ei soovitud midagi tasuta pakkuda.

Siis kuulis Meriti plaanist toona veel noor LHV, kes võttis ise ühendust ja pakkus, et prooviks lahenduse koos ära teha.

“Kui liidestuse välja andsime, kaotas üks suur Rootsi pank nädalaga LHV-le umbes 1000 aktiivselt arveldavat ettevõtet. Arusaadavalt muutus nende seisukoht väga kiiresti ja peagi pakkusid sama lahendust ka nemad,” meenutab Kask.

Nii sai alguse muutus, millest võitsid lõpuks kõik Eesti ettevõtted. Tasuta pangaühendused on nüüd kättesaadavad ka teiste raamatupidamisprogrammide kasutajatele.

“Meie eesmärk ei olnud saada pankadega unikaalset kokkulepet. Tahtsime, et Eesti ettevõtetel oleks asju mugavam ja kaasaegsem teha.”

Väike tiim, kes teeb ära suure meeskonna töö

Tänavu 35-aastaseks saav Merit Tarkvara on kasvanud Eesti raamatupidamistarkvara turu üheks olulisemaks tegijaks. Alates 2018. aastast kuulub ettevõte rahvusvahelisse Visma gruppi, kuid tegutseb oma turul iseseisvalt. Meriti müügitulu kasvas 2025. aastal 31,1 protsenti, ulatudes 11,8 miljoni euroni.

Nad ei uskunud, et meie arendusosakonnas on nii vähe inimesi. Kartsid, et varjame midagi või ostame suure osa tööst allhankena sisse. Me ei varjanud midagi.

Tõnis Kask, Merit Tarkvara tegevjuht

Ettevõtte edu üks alustalasid on Kase sõnul oskus arendada tarkvara väikeste ja efektiivsete meeskondadega. Näiteks töötab Merit Palga arendustiimis vaid neli arendajat, kuigi programmi kasutatakse iga kuu rohkem kui 25 000 ettevõttes ja 130 000 inimese palgaarvestuseks.

Kui Merit liitus Visma grupiga, saabus peakontorist ettevõttesse ekspertide meeskond, kes pidi hindama Meriti arendustegevust. Nähtu tekitas külalistes tõsist hämmingut.

“Nad ei uskunud, et meie arendusosakonnas on nii vähe inimesi. Kartsid, et varjame midagi või ostame suure osa tööst allhankena sisse. Me ei varjanud midagi,” meenutab Kask.

“Ma ei tea, mis maagiline oskus see meil juurtega kaasa on tulnud, aga me oskame teha tarkvara väga efektiivsete meeskondadega – ja nii, et see ka valmis saab.”

Samasugust võimekust näeb Kask ka teistes Eesti tarkvaraettevõtetes. “Eestlased oskavad luua väikeseid, paindlikke ja efektiivseid organisatsioone,” ütleb ta.

Merit on ise teinud teadlikke valikuid, et oma tugevustele keskenduda. Näiteks loobuti 2023. aasta lõpus raamatupidamis- ja IT-teenuste pakkumisest, et pühenduda täielikult oma tarkvara arendamisele, müügile ja klienditoele. Ettevõte kasvamine on käinud ilma laenurahata.

Käive näitab eilset, kuid inimeste rahulolu homset päeva

Ehkki Meriti majandustulemused on tugevad, ei pea Kask käivet ega kasumit ettevõtte edukuse kõige olulisemaks mõõdupuuks.

“Käive ja kasum näitavad, kus sa eile olid. Klientide ja töötajate rahulolu näitab, kus sa homme oled,” sõnastab ta oma juhtimispõhimõtte.

Kase sõnul on edu tähendus iga ettevõtja jaoks erinev. Üks soovib kiiresti kasvada, teine eelistab väiksemat, kuid kasumlikumat äri. Kolmanda jaoks võib edu tähendada lihtsalt võimalust olla iseenda tööandja.

Meritis lähtutakse põhimõttest, et rahulolevad töötajad ja kliendid loovad eelduse ka headele majandustulemustele. Töötajate rahulolu mõõdetakse iga kuu ning ettevõtte eNPS ehk töötajate soovitusindeks on püsinud 80 punkti ringis, ulatudes parematel aegadel üle 90. Ühel perioodil oli Merit selle näitajaga Visma grupi ligi 200 ettevõtte seas esikohal.

Me värbame Eesti absoluutseid tippe. Tõsi, tipud ootavad head palka, aga nende töö väärib seda.

Tõnis Kask, Merit Tarkvara tegevjuht

“Me värbame Eesti absoluutseid tippe. Tõsi, tipud ootavad head palka, aga nende töö väärib seda,” ütleb Kask.

Sama järjekindlalt mõõdetakse ka klientide rahulolu. Kase sõnul on Merit selles küsimuses lausa kinnisideeline: tagasisidet kogutakse iga päev ning tarkvara arendatakse klientide tegelikke vajadusi silmas pidades.

Selline lähenemine on aidanud Meritil liikuda Windowsi-põhistest programmidest pilvelahendusteni ning pakkuda ettevõtetele järjest mugavamaid võimalusi oma rahaasjade korraldamiseks.

Digipädevusest saab ellujäämise küsimus

Ettevõtte tulevast konkurentsivõimet ei määra Kase meelest üksnes hea toode, teenus või hinnatase, vaid üha tähtsamaks muutub oskus tehnoloogiat enda kasuks tööle panna. “See kehtib eriti väikeettevõtetes, kus iga töötund ja lisakulu mõjutab otseselt kasumlikkust. Tulevikus on väljakutsed veelgi enam seotud digipädevusega – sellega, kuidas ettevõtted AI-agente kasutavad,” arutleb Kask.

Tehisintellekti ajastuks valmistumist ei saa alustada üksnes uue AI-rakenduse kasutuselevõtust. Kõigepealt tuleks korrastada olemasolevad tööprotsessid ja kasutada automatiseerimise võimalusi, mis on juba praegu olemas. Kui üks ettevõte suudab tehnoloogia abil vähendada kulusid ja vältida vigu, samal ajal kui konkurent jätkab käsitsi andmete sisestamist, kasvab nende vahe paratamatult.

“Üha olulisem on olla efektiivne, teha vähem käsitööd ja seetõttu vähem vigu. Digipädevus ongi tõenäoliselt suurim väljakutse,” arutleb Tõnis Kask.

Ka Merit Tarkvara ise valmistub selleks muutuseks. Praegu kasutatakse tehisintellekti peamiselt ettevõtte sisemistes protsessides, kuid arendustöö käib ka selle nimel, et tulevikus saaksid AI võimalustest kasu tarkvara kasutajad. Kask tunnistab, et klientide usaldus tehisintellekti vastu vajab veel kasvamist.

“Kui aeg on õige, saavad ka meie kasutajad endale tõelise abilise, mitte lihtsalt järjekordse rumala juturoboti,” lubab ta.

Suure muutusena näeb Kask ka riigi ja ettevõtete vahelise andmevahetuse automatiseerimist. Näiteks Maksu- ja Tolliameti eestvedamisel arendatav andmepõhine aruandlus võiks tulevikus vähendada ettevõtjate halduskoormust sedavõrd, et eraldi deklaratsioonide esitamise vajadus kaoks.

“Suures pildis liigub riik minu arvates õiges suunas. Sellest saavad kõige rohkem kasu just väikeettevõtjad, kes minu nägemuses ei pea tulevikus deklaratsioone üldse esitama. Kui kajastad oma tehingud programmis, on riigiga kõik korras.”

Kui kliendid on edukad, on ka Merit Tarkvara edukas

Merit Tarkvara 35-aastane areng on olnud tihedalt seotud Eesti ettevõtluse arenguga. Nii suure hulga ettevõtete teenindamine tähendab suurt vastutust, kuid ka põhjust nende saavutuste üle rõõmu tunda.

See on ka üks põhjuseid, miks nad toetavad Äripäeva TOP Galat, kus tunnustatakse Eesti edukamaid ettevõtteid.

“Ennekõike tänu raamatupidamisbüroodele oleme jõudnud kohta, kus umbes iga teise Eesti ettevõtte raamatupidamist tehakse Meriti programmiga. Kui keegi on edukas, on ju tore tema edu toetada – olgu see kasvõi parema tarkvaraga.”

Arvestades Meriti kasutajate hulka, peab Kask tõenäoliseks, et paljud TOP Galal tunnustatavad ettevõtted on ka nende kliendid.

“Kui me oleme nagunii koostöös, olgu siis otse või raamatupidaja või büroo kaudu, on tore partnerile aitäh öelda. Kui tema on edukas, oleme ka meie edukad. Ja kui meie oleme edukad, saame aidata tal olla veel edukam.”

Merit Tarkvara juhi sõnul võiksid eestlased üleüldse rohkem märgata seda, mis meil hästi välja tuleb. Liiga sageli kiputakse otsima õnnestumistest puudusi, selle asemel et saavutusi tunnustada.

“Eestlane ei kipu häid asju märkama, veel vähem tunnustama. Kui Eestis sünnib midagi vahvat, otsime sageli põhjusi, miks see ikkagi halb on. See on kurb. Võib-olla kõlab see pessimistlikult, kuigi olen üdini optimist.“

Kase sõnul on Eesti ettevõtluses palju sellist, mille üle uhkust tunda – on väikesed ja efektiivsed ettevõtted, nutikad lahendused ja suurepärane oskus piiratud ressurssidega suuri asju ära teha. “Mis iganes on ettevõtja jaoks edu mõõdupuu – mina hoian pöialt, et kõik Eesti ettevõtjad leiaksid oma edu,” ütleb Merit Tarkvara juht.