• OMX Baltic0,47%318,94
  • OMX Riga−0,01%994,88
  • OMX Tallinn0,56%2 252,19
  • OMX Vilnius0,4%1 497,99
  • S&P 500−4,36%7 353,73
  • DOW 30−3,44%51 523,06
  • Nasdaq −5,52%24 315
  • FTSE 100−0,43%10 782,66
  • Nikkei 225−5,27%57 858,61
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,34
  • OMX Baltic0,47%318,94
  • OMX Riga−0,01%994,88
  • OMX Tallinn0,56%2 252,19
  • OMX Vilnius0,4%1 497,99
  • S&P 500−4,36%7 353,73
  • DOW 30−3,44%51 523,06
  • Nasdaq −5,52%24 315
  • FTSE 100−0,43%10 782,66
  • Nikkei 225−5,27%57 858,61
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,34
Möödunud nädalal tegi Keskkonnainvesteeringute Keskus lõpliku otsuse kaasrahastada Polli jäätmekäitluskeskuse rajamist, kirjutab Polli jäätmekäitluskeskuse nõukogu esimees Rein Triisa.
Polli jäätmeprojekti on kavandatud kaua, see on olnud ennekõike Lõuna-Eesti valitsuste initsiatiiv eesmärgiga lahendada regiooni jäätmeküsimus, tehes seda pikaajaliselt ja jätkusuutlikult. Otsus toetada Lõuna- ja Kagu-Eesti tarbeks mõeldud jäätmekäitluskeskust koos ladestusalaga Karksi valda on samas ka näide efektiivsest Euroopa raha kasutamisest. Omavalitsuste osakaal projekti maksumusest on alla 10%, ülejäänud projekti rahastatakse Euroopa tõukefondide abi.
Polli prügila lugu on justkui Kölni katedraali ehitus. Visad kölnlased ehitasid raskuste kiuste oma katedraali 200 aastat, tänu lootusele ja usule loodi omaaja ehitusime, mis on tänaseni linna sümboliks. Polli prügila ehitus algas 14 aastat tagasi, mil 4 väikest omavalitsust soovisid keerata uue lehekülje euroopaliku jäätmekäitluse suunas. Mõte oli eeskujulik, aga ajast ees. Suurfirmasid rahuldas jäätmete põllule matmine, keegi ei olnud huvitatud investeerimisest. Viimase ekskavaatori lahkumisest ehitusplatsilt on möödas 13 aastat. Tänase seisuga võime kindlustundega väita, et tänu omavalitsuste ja riigi koostööle on võimalik viia piirkonna jaoks nii olulise keskkonnarajatise ehitus lõpuni.
Polli jäätmekäitluskeskus on paljude osapoolte ühishuvi sulam. Nagu öeldud sai asi alguse omavalitsuste katsest seista kogukonna huvide eest ja jäikade ärihuvide vastu, korraldada lõuna-Eesti jäätmekäitlus kogukonna huvidest lähtuvalt. Projektis on osalised Tartu, Valga, Viljandi ja Võru linnad ning Tartu, Võru ja Karksi vallad. Muistses vabadusvõitluses sai eestlastele teadupoolest saatuslikukskoostöö puudumine.Vahepeal oleme targemaks saanud ning antud projekti juures viisjust koostöö meid võidule.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele