Huvide lauskokkupõrge ja pööre jäätmemajanduses

Polli jäätmeprojekti on kavandatud kaua, see on olnud ennekõike Lõuna-Eesti valitsuste initsiatiiv eesmärgiga lahendada regiooni jäätmeküsimus, tehes seda pikaajaliselt ja jätkusuutlikult. Otsus toetada Lõuna- ja Kagu-Eesti tarbeks mõeldud jäätmekäitluskeskust koos ladestusalaga Karksi valda on samas ka näide efektiivsest Euroopa raha kasutamisest. Omavalitsuste osakaal projekti maksumusest on alla 10%, ülejäänud projekti rahastatakse Euroopa tõukefondide abi.

Polli prügila lugu on justkui Kölni katedraali ehitus. Visad kölnlased ehitasid raskuste kiuste oma katedraali 200 aastat, tänu lootusele ja usule loodi omaaja ehitusime, mis on tänaseni linna sümboliks. Polli prügila ehitus algas 14 aastat tagasi, mil 4 väikest omavalitsust soovisid keerata uue lehekülje euroopaliku jäätmekäitluse suunas. Mõte oli eeskujulik, aga ajast ees. Suurfirmasid rahuldas jäätmete põllule matmine, keegi ei olnud huvitatud investeerimisest. Viimase ekskavaatori lahkumisest ehitusplatsilt on möödas 13 aastat. Tänase seisuga võime kindlustundega väita, et tänu omavalitsuste ja riigi koostööle on võimalik viia piirkonna jaoks nii olulise keskkonnarajatise ehitus lõpuni.

Polli jäätmekäitluskeskus on paljude osapoolte ühishuvi sulam. Nagu öeldud sai asi alguse omavalitsuste katsest seista kogukonna huvide eest ja jäikade ärihuvide vastu, korraldada lõuna-Eesti jäätmekäitlus kogukonna huvidest lähtuvalt. Projektis on osalised Tartu, Valga, Viljandi ja Võru linnad ning Tartu, Võru ja Karksi vallad. Muistses vabadusvõitluses sai eestlastele teadupoolest saatuslikukskoostöö puudumine.Vahepeal oleme targemaks saanud ning antud projekti juures viisjust koostöö meid võidule.

Polli projekt on kahtlemata kaasaegne ja nutikas lahendus Eesti jäätmemajanduses. Keskuses kasutusele võetava tehnoloogia abil on võimalik ilma täiendava keskkonnakahjuta eraldada olmejäätmete massist biolagunev osa, metallid, plasti-ja alumiinium pakendid ning hilisemaks põletamiseks sobiv puit, tetrapakendid, määrdunud kile jms. Ladestamisele minev, nn muuks mittesobiv osa moodustab jäätmete kogumahust ca kümnendiku. Jäätmete sorteerimise teel tekkinud jäätmesaadusi on hilisemalt hõlbus kasutada. Põleva osa ümbertöötlemisest saadava jäätmekütuse kütteväärtus on võrreldav puidukraanuli omaga, hind aga pea neli korda madalam. Uue tehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtt jäätmekäitluses ei tähenda üksnes soodsamaid hindu prügimajanduses, vaid ka odavamat küttehinda lähilinnade soojaettevõtetes. Rõhutan, et omavalitsuste jaoks on olnud algusest saati oluliseks motiveerivaks faktoriksvõimalus hoida jäätmetariife kontrolli all.

Polli jäätmekäitluskeskuse rajamist võib kokkuvõtlikult nimetada avalike ja erahuvide lauskokkupõrkeks. Ei maksa aga unustada, et jäätmemajandus sarnaselt näiteks energeetikale puudutab meid kõiki ja on kindlasti konkurentsieelis (või puudus) kohaliku ettevõtluse arendamisel, kasum ei saa olla ainuke eesmärk.Meie ehk omavalitsuste heausksele plaanile kaikaid kodaratesse loopinudprügiveo firmadest võib aru saada, neid motiveeris erahuvi. Tänases Eesti olukorras, kus prügiga seonduvaid äriprojekte on kordades rohkem kui prügi ennast,pole siin ka midagi tegelikult imestada.

Ega erafirmadele saa seda ette heita, et neid motiveerib vaid kasum. Projekti käivitamisfaasis kritiseerisid prügifirmad meid alatihti selle eest, et omavalitsused üleüldse prügimajandusse sel viisil sekkuvad. Kuid meie jaoks ei eksisteerinudki muud võimalust. Jäätmevedajad ise kasutasid nõuetele mittevastavaid ladestuspaiku kuni viimase võimaluseni. Uute, nõuetele vastavate ladestusalaga jäätmekeskuste rajamisega isegi ei alustatud. Lõppkäitluskohtade suur kaugus tarbijast süvendas näiliselt veelgi prügimonopolide vajalikkust, mis ongi veofirmade ärihuvi. Nüüd on liisk langenud, avalik huvi on erahuvid seljatanud.