• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vastutustundlik ettevõtlus ei ole ühekordne projekt

    Täna lõpeb Eestis ettevõtlusnädal, mille põhifookuses oli ettevõtluskultuuri ja vastutustundliku ettevõtluse temaatika. Mis selle nädala järel Eestis nüüd muutub ja kelle võimuses need muutused on? Selle üle arulteb Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi propjektijuht Marko Siller.

    Küsige iseendalt, kes peaks ühiskondlikke kitsaskohti lahendama. Enamasti veeretame selle koorma ikka riigi kaela, uskumata ise sealjuures, et riik asju alati kõige efektiivsemal moel ajab. Saab vähemalt endalt vastutuse ära lükata.
    Ometi peaks iseenesest mõistetav olema, et ka ettevõttel lasub vastutus anda oma (vabatahtlik) panus kogukonda ja loodust puudutavate probleemidega tegelemisse. Sõltub ju iga ettevõtte edu sellest, kuidas läheb ühiskonnal, milles ta tegutseb. Seega peaks olema loomulik, et ettevõtted ise kannavad ümbritseva hea arengu eest hoolt. Aga on ka teisi põhjuseid.
    Vastutustundlik opereerimine ja analüüsimine pikas perspektiivis on kaasaegse ning uuenduslikult mõtleva ettevõtte tunnusjoon. Põhjamaades ei ole täna enam võimalik müüa toodet või teenust ilma n-ö rohelise sildita, kuna sealsed inimesed usuvad sellesse ja on valmis selle eest ka rohkem maksma. Omanike ning juhtide arusaamine vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamine vajalikkusest võib mõnel juhul määrata ära ka ettevõtte eksisteerimise 5 või 10 aasta pärast.
    Liigume põhjanaabritele järele
    Ettevõtete endi initsiatiivil on hakanud koos käima vastutustundlike ettevõtete mõttekoda, kus räägitakse, kas asemel miks ja kuidas. Samuti koostavad kümned ettevõtted juba neljandat vastutustundliku ettevõtluse indeksit.
    Kuigi indeks on aluseks Eesti vastutustundlike ettevõtete pingerea loomisele, kannab see eelkõige enesehindamise vahendi rolli – kuidas me täna oma ettevõtet juhime ja milles seisneb meie vastutustundlikkus. Hindamisprotsess ja Ernst&Youngi audiitorite ning valdkonna ekspertide hinnangud annavad ettevõttele selgema pildi, kuidas läbi vastutustundlikkuse aidata kaasa jätkusuutliku ärimudeli kindlustamisele. Ja üha enam leiab nutikaid näiteid ettevõtetest, kes seda teed sammuvad.
    Rohelise trükiteenuse poolest tuntud Ecoprint kasutab näiteks ainult looduslikke trükivärve, eelistab spetsiaalset trükipaberit, kasutab trükikoja niisutamiseks sadevett, kütab ruume tootmisseadmete jääksoojusega ja soojendab vett päikesepaneelide abil. See kõik on aidanud neil saavutada märkimisväärset edu nii kodus kui Skandinaavia turul.
    Microsoft Estonia viib juba aastaid läbi Veebivenna projekti, mille käigus tõstetakse laste ja nende vanemate internetiohutuse alaseid teadmisi näiteks koomiksite kaudu. Lisaks on nende ettevõttes juurutatud süsteem, mille kohaselt on töötajatel võimalik võtta aastas 3 palgalist lisapuhkuse päeva, et osaleda vabatahtlikuna ettevõttevälistes heategevuslikes projektides.
    Või võtame näiteks Prisma Peremarketi ja Humana Sorteerimiskeskuse. Esimene neist on viinud läbi kampaaniaid, mis kutsuvad inimesi üles kasutama poes ostunimekirju, et ostlemine oleks lihtne, ratsionaalne ja soodne. Humana Sorteerimiskeskus aga pakub töötajatele autokompensatsiooni vaid juhul, kui tööle ja koju sõitev auto on täis samas piirkonnas elavaid töökaasasi.
    Selliseid lugusid on veel. Koos ettevõtluskultuuri küpsemisega on meil üha enam ettevõtjad, kes näevad, et vastutustundlik ettevõtlus ei ole ühekordne projekt, vaid et see on investeering ettevõtte püsimajäämisse ja pikaajalisse arengusse.
    Eesti ettevõtted saavad tänavuse vastutustundlike ettevõtete TOPi kokkupanemisel osaleda 14. oktoobrini.
    Marko Siller, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi projektijuht
     
    Autor: 1185-aripaev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Egle Heinsar: edukas Eesti algab vaesteta ühiskonnast – 220 eurot kuus kõige haavatavamatele
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Euroopa aktsiad on heitlikku nädalat lõpetamas langusega
Euroopa aktsiaturud on lõpetamas heitlikku nädalat napi langusega vaatamata sellele, et päeva alustati enam kui pooleprotsendilise tõusuga. Investorid muretsevad eelkõige koroonaviiruse omikronitüve pärast, vahendab Reuters.
Euroopa aktsiaturud on lõpetamas heitlikku nädalat napi langusega vaatamata sellele, et päeva alustati enam kui pooleprotsendilise tõusuga. Investorid muretsevad eelkõige koroonaviiruse omikronitüve pärast, vahendab Reuters.
Kinnisvarabüroo: novembris olid Tallinna korteriturul rekordilised nii hind kui tehingute koguarv
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Rainer Vakra lahkub Tallinna Soojusest ja asub juhtima keskkonnaametit Rainer Vakra: keskkond on minu elu ja kirg
Tallinna Soojuse juhatajana töötav Rainer Vakra asub uuest aastast tööle keskkonnaameti peadirektorina.
Tallinna Soojuse juhatajana töötav Rainer Vakra asub uuest aastast tööle keskkonnaameti peadirektorina.