Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vastutustundlik ettevõtlus ei ole ühekordne projekt
Täna lõpeb Eestis ettevõtlusnädal, mille põhifookuses oli ettevõtluskultuuri ja vastutustundliku ettevõtluse temaatika. Mis selle nädala järel Eestis nüüd muutub ja kelle võimuses need muutused on? Selle üle arulteb Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi propjektijuht Marko Siller.
Küsige iseendalt, kes peaks ühiskondlikke kitsaskohti lahendama. Enamasti veeretame selle koorma ikka riigi kaela, uskumata ise sealjuures, et riik asju alati kõige efektiivsemal moel ajab. Saab vähemalt endalt vastutuse ära lükata.
Ometi peaks iseenesest mõistetav olema, et ka ettevõttel lasub vastutus anda oma (vabatahtlik) panus kogukonda ja loodust puudutavate probleemidega tegelemisse. Sõltub ju iga ettevõtte edu sellest, kuidas läheb ühiskonnal, milles ta tegutseb. Seega peaks olema loomulik, et ettevõtted ise kannavad ümbritseva hea arengu eest hoolt. Aga on ka teisi põhjuseid.
Vastutustundlik opereerimine ja analüüsimine pikas perspektiivis on kaasaegse ning uuenduslikult mõtleva ettevõtte tunnusjoon. Põhjamaades ei ole täna enam võimalik müüa toodet või teenust ilma n-ö rohelise sildita, kuna sealsed inimesed usuvad sellesse ja on valmis selle eest ka rohkem maksma. Omanike ning juhtide arusaamine vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamine vajalikkusest võib mõnel juhul määrata ära ka ettevõtte eksisteerimise 5 või 10 aasta pärast.
Liigume põhjanaabritele järele
Ettevõtete endi initsiatiivil on hakanud koos käima vastutustundlike ettevõtete mõttekoda, kus räägitakse, kas asemel miks ja kuidas. Samuti koostavad kümned ettevõtted juba neljandat vastutustundliku ettevõtluse indeksit.
Kuigi indeks on aluseks Eesti vastutustundlike ettevõtete pingerea loomisele, kannab see eelkõige enesehindamise vahendi rolli – kuidas me täna oma ettevõtet juhime ja milles seisneb meie vastutustundlikkus. Hindamisprotsess ja Ernst&Youngi audiitorite ning valdkonna ekspertide hinnangud annavad ettevõttele selgema pildi, kuidas läbi vastutustundlikkuse aidata kaasa jätkusuutliku ärimudeli kindlustamisele. Ja üha enam leiab nutikaid näiteid ettevõtetest, kes seda teed sammuvad.
Rohelise trükiteenuse poolest tuntud Ecoprint kasutab näiteks ainult looduslikke trükivärve, eelistab spetsiaalset trükipaberit, kasutab trükikoja niisutamiseks sadevett, kütab ruume tootmisseadmete jääksoojusega ja soojendab vett päikesepaneelide abil. See kõik on aidanud neil saavutada märkimisväärset edu nii kodus kui Skandinaavia turul.
Microsoft Estonia viib juba aastaid läbi Veebivenna projekti, mille käigus tõstetakse laste ja nende vanemate internetiohutuse alaseid teadmisi näiteks koomiksite kaudu. Lisaks on nende ettevõttes juurutatud süsteem, mille kohaselt on töötajatel võimalik võtta aastas 3 palgalist lisapuhkuse päeva, et osaleda vabatahtlikuna ettevõttevälistes heategevuslikes projektides.
Või võtame näiteks Prisma Peremarketi ja Humana Sorteerimiskeskuse. Esimene neist on viinud läbi kampaaniaid, mis kutsuvad inimesi üles kasutama poes ostunimekirju, et ostlemine oleks lihtne, ratsionaalne ja soodne. Humana Sorteerimiskeskus aga pakub töötajatele autokompensatsiooni vaid juhul, kui tööle ja koju sõitev auto on täis samas piirkonnas elavaid töökaasasi.
Selliseid lugusid on veel. Koos ettevõtluskultuuri küpsemisega on meil üha enam ettevõtjad, kes näevad, et vastutustundlik ettevõtlus ei ole ühekordne projekt, vaid et see on investeering ettevõtte püsimajäämisse ja pikaajalisse arengusse.
Eesti ettevõtted saavad tänavuse vastutustundlike ettevõtete TOPi kokkupanemisel osaleda 14. oktoobrini.
Marko Siller, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi projektijuht
Autor: 1185-aripaev