Juba homme algab järjekordne Euroopa liidrite tippkohtumine, mida on nimetatud otsustavaks. Nii ütles Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvolinik Olli Rehn novembri viimasel päeval, et Euroopal seisavad ees kriitilise tähtsusega 10 päeva, mil tuleb lõpuni viia vastus sellele kriisile, pidades silmas just 8.-9. detsembril toimuvat ELi tippkohtumist.

Äripäeva hinnangul tasub küll kohtumiselt oodata asjalikke otsuseid või ettepanekuid survestamaks poliitikuid neid leidma ja vastu võtma. Kuid ei maksa oodata võlutrikki, imerohtu või maagilist loitsu, mis nagu muinasloos taastaks jõuludeks kaotatud usalduse ning paneks Euroopa majandused hoogsalt kasvama. Kõik võtab aega ja muutused ei toimu üleöö. See on uus reaalsus, millega tuleb harjuda, mitte karta.

Kuid tunneli lõpus paistab valgus. On kritiseeritud, et euroliidus sünnivad otsused väga vaevaliselt, aga samas saab tõdeda, et kui juba otsustatud siis lõplikult ja tagasipöördumatult. Äripäeva hinnangul on vaatamata kõigele siin positiivseteks näideteks Iirimaa ja Portugal, kus hullem näib olevat seljataga. Ka Itaalia ja Kreeka uus tehnokraatidest valitsus sisendab pigem usku, kui usaldamatust.Üha rohkem on uudiseid, et ettevõtted ja pangad üle maailma valmistavad end ette võimalikuks euroala lagunemiseks ning sagenenud on erinevate asjatundjate euro viimsepäeva ennustused. Kuid tehniline analüüs ütleb, et asjad juhtuvad tavaliselt siis, kui seda kõige vähem oodatakse. Praegune suur meediakampaania viitab rohkem sellele, et üritatakse mõjutada Lõuna-Euroopa valijaid ja valitsusi minema pakutud abipakettide, kärbete ja lepingute muutustega kaasa.Samuti on märke, et laienev võlakriis on viinud eurotsooni majanduse kokkutõmbumiseni, mis võib tuua kogu euroala majanduslanguse. Kuid isegi kui majandust tabab surutis, ei tähenda see veel katastroofi.  Katastroof oleks, kui euro langeks, koos sellest tulenevate majanduslike ja poliitiliste tagajärgedega.

Oluline majanduse konkurentsivõime. Euroala lagunemisele on olnud kaks peamist argumenti: Põhja-Euroopa tüdineb Lõuna toetamisest või satub raskustesse euroala suurriik näiteks Itaalia, mida ei suudeta lihtsalt päästa. Kuid esimene väide põhineb jätkuvalt emotsionaalsetel oletustel, ei reaalne käitumine ega ratsionaalsed argumendid seda ei toeta. Itaalia on aga sisult tugev majandus, mis on astunud otsustavaid reformisamme. Euroopa suurriigid Prantsusmaa ja Saksamaa ei võitle mitte mingi abstraktse euro eest, vaid oma inimeste heaolu eest. Euro püsimiseks tuleb ehk heaolu vähendada, kuid võrreldes ühisraha eeliste kadumisega, on see võit. Euroopa majanduse konkurentsis püsimiseks on euro abiks just nimelt kui ühiste reeglite pakett ning sellisena hoitakse seda kindlasti ka alles. Teisisõnu euro kadumine ei oleks kasulik ei Saksamaale üksikuna ega Euroopale tervikuna. Rääkimata Eestist.

Kuidas eurokriis lahendatakse on eraldi küsimus. See sisaldab kindlasti aluslepingute muutmist, karmimaid ja täpsemaid regulatsioone ning tihedamat koordineerimist, mida Äripäev toetab. Kuid võib sisaldada ka mõne liikme eraldumist, ühiseid makse ja võlakirju või Euroopa Keskpanga rahatrükki, millest osadele on Äripäev kindlalt vastu. Nii või teisiti, kriisist väljutakse tugevamana.

Autor: 1185-aripaev