• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1%40 081,61
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,18
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1%40 081,61
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,18
  • 21.01.12, 12:37
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Murrame laenuvaba Eesti müüdi

Laenuvaba Eesti müüdi juurdumise sügavust näitab tuntud ja tunnustatud ettevõtlusliidrite sõnavõtud kohalikust laenuvabast majandusest.
Riigisektori puhul peabki statistika paika. Kuid siingi tuleb teha tugev mööndus – laene asendab ligi kuuendiku osas välisabi. Täpsemini Euroopa Liidu toetused. Piltlikult tähendab see, et igale kuuendale eelarvele saame seitsmenda pealekauba. Kuigi iseenesest ei ole see ju halb, vastupidi – isegi hea –, näitab toetuste suur osakaal meie suurt sõltuvust. Samuti tuhmub riigi laenude olematuse sära.
Tagasi laenude juurde. Kuigi riigisektor on majanduses oluline, kannab majandust siiski erasektor. Aga ettevõtete laenukoormus on väga kõrge. See küll on viimastel aastatel langenud, kuid moodustab ikkagi koguni 115% SKPst. Majapidamistel on vastav suhe 51%. Teisisõnu on Eesti suuresti sõltuv mitte ainult ekspordist või eurorahast, vaid ka laenudest.
Müüdi varjukülg on, et see varjab probleemi. Alles siis, kui müüt murtud, saab mõelda, mis on Eestile tegelikult kasulik. Indrek Neivelt juhtis viimati riigikogus tabavalt tähelepanu, et igaühel – igal valijal – tasuks järele mõelda, mis on temale kasulik. Näiteks kärpimine on kasulik laenuandjale ja inflatsioon omakorda laenuvõtjale. Poliitikat planeerides ei peaks ega tohikski mõelda kitsalt Eesti või selle riigisektori piires, sest sõltume olulisel määral välistest teguritest – ekspordist, laenudest ja toetustest.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Autor: Harry Tuul, Harry Tuul

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 3 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele