Murrame laenuvaba Eesti müüdi

Riigisektori puhul peabki statistika paika. Kuid siingi tuleb teha tugev mööndus – laene asendab ligi kuuendiku osas välisabi. Täpsemini Euroopa Liidu toetused. Piltlikult tähendab see, et igale kuuendale eelarvele saame seitsmenda pealekauba. Kuigi iseenesest ei ole see ju halb, vastupidi – isegi hea –, näitab toetuste suur osakaal meie suurt sõltuvust. Samuti tuhmub riigi laenude olematuse sära.

Tagasi laenude juurde. Kuigi riigisektor on majanduses oluline, kannab majandust siiski erasektor. Aga ettevõtete laenukoormus on väga kõrge. See küll on viimastel aastatel langenud, kuid moodustab ikkagi koguni 115% SKPst. Majapidamistel on vastav suhe 51%. Teisisõnu on Eesti suuresti sõltuv mitte ainult ekspordist või eurorahast, vaid ka laenudest.

Müüdi varjukülg on, et see varjab probleemi. Alles siis, kui müüt murtud, saab mõelda, mis on Eestile tegelikult kasulik. Indrek Neivelt juhtis viimati riigikogus tabavalt tähelepanu, et igaühel – igal valijal – tasuks järele mõelda, mis on temale kasulik. Näiteks kärpimine on kasulik laenuandjale ja inflatsioon omakorda laenuvõtjale. Poliitikat planeerides ei peaks ega tohikski mõelda kitsalt Eesti või selle riigisektori piires, sest sõltume olulisel määral välistest teguritest – ekspordist, laenudest ja toetustest.

Autor: Harry Tuul, Harry Tuul