Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Muudame valitsejatele valitsemise ebamugavaks

Ministeeriumid, erinevad riigiasutused, kohalikud omavalitsused salastavad dokumente liiga kergekäeliselt. Viimase nädala jooksul on Äripäev toonud avalikkuse ette kaks juhtumit, kus ametnikud on liiga agaralt kasutanud AK templit ehk muutnud dokumendid salajaseks.

Eelmisel reedel kirjutasime pakendiseaduse muutmise ettepanekust, mis oli kasulik ühele konkreetsele äriseltskonnale ning mis üritati kiiresti ja ilma laiema aruteluta seadusesse suruda. Seda tegevust soosis Keit Pentuse juhitav Keskkonnaministeerium, kus otsustati konkreetne seadusmuudatuse ettepanek salastada. Neljapäeval kirjutasime Harku vallavanema otsusest salastada 75 aastaks vallaametnikele makstud konkreetsed lisatasud. Kusjuures varasematel aastatel olid need dokumendid avalikud. Tõenäoliselt juba järgmisel nädalal avalikustame uue juhtumi, kus AK templit kasutatakse selleks, et varjata avalikkuse eest maksumaksja raha kuritarvitamist.

Minu jaoks on nii Harku valla kui ka Keskkonnaministeeriumi näited absurdsed. Kuigi majandusminister Juhan Partsi liigitas vallaametnike lisatasude salastamine huumorirubriiki sobivaks, siis tegelikult on toimuv naljast kaugel.

Dokumentide salastamise mõttetust näitab see, kui raske on salastajatel oma otsust põhjendada. Näiteks keskkonnaministeerium põhjendas esimese hooga seaduse muutmise ettepaneku salastamist sellega, et seadusmuudatus pole veel jõustunud. Hiljem küll saadi oma rumalusest aru ja muudeti dokument avalikuks, sest miks on vaja ühe pakendiseaduse täienduse ettepanek salastada enne selle jõustumist? Või kuidas tagada salastatus, kui seda ettepanekut riigikogu asub arutama? Või miks ei tohiks seadusemuudatusest avalikkus enne nende jõustumist teada saada?

Kuigi ministeerium vabandas oma tegevust hiljem ametniku inimliku eksitusega, siis on ka võimalus, et mingit eksitust ei olnud. Ettepanek oli vaja salastada lühikeseks ajaks, et keskkonnaministri elukaaslase headele tuttavatele vajalik seadusmuudatus saaks kiiresti seaduse jõu. Kui ma olengi praegu liiga paranoiline ning tõesti oli tegemist salapärase ametniku inimliku eksitusega, siis oli sellel eksitusel selge rahaline mõõde ühe ärigrupi tulude suurenemise näol.

Vallaametnike lisatasude salastamise põhjuseks tuuakse see, et nimekirjas on ka selliseid teenistujaid, kelle palka ei pea avalikustama. Laskumata vaidlusesse, kas kõigi vallateenistujate palgad võiksid olla avalikud või mitte, kõlab põhjendus ise demagoogiliselt. Kui ka eeldame, et osade teenistujate tasud ei ole avalikud, siis ei saa sellele eeldusele tuginedes muuta salajaseks nende ametnike konkreetseid lisatasusid, kelle tasud on seaduse järgi avalikud.

Dokumente salastatakse sellepärast, et valitsejatel oleks lihtsam valitseda. Harku vallajuhtidel on palju kergem oma valijatele silma vaadata, kui valija ei tea makstud lisatasudest. Ministril või riigikogu liikmel on samuti palju mõnusam valijaga suhelda, kui teda ei seostata konkreetse ärigrupi huvides seaduste muutmises.

Õnneks mina ajakirjanikuna ei pea hoolitsema selle eest, et valitsejatel oleks mugav valitseda. Sellepärast kutsungi Äripäeva lugejaid üles saatma meile riigiasutustes alusetult AK templiga märgistatud dokumente. Konkreetsete näidete abil on võimalik vähendada riigiasutusi haaranud salastamismaaniat.

Kui te soovite, et me ei saaks teada, kes on dokumentide saatja, siis käituge sarnaselt Harku valla salajaste käskkirjade avalikustajaga. Need dokumendid pandi ümbrikusse ja postitati Äripäeva toimetusse, ilma, et saatja oleks enda kontakte ümbrikule märkinud. Meie jaoks ei ole esmatähtis, kes meile dokumendid saadab, olulisem on dokumentide sisu.