ÄP: Maksumaksja raha kasutamine olgu avalik

Äripäev leiab, et maksumaksja raha kasutamine peab olema avalik ning salastamist saab rakendada ainult üksikutel erijuhtudel, kui seda nõuab riigi julgeolek. Enamasti pole see õigustatud ja isegi mitte salastajaile endile kasulik: kui salastatud summade kasutamise tegelik otstarve avalikkusele teatavaks saab, siis on asjaosalistel enamasti piinlik. Riigiametnike lähetused, riigi institutsioonide krediitkaartide kasutamine, ametnike puhkusetasud jms peab kindlasti olema avalik info.

Hulgaliselt näiteid. 2009. aastal salastas riigikantselei kõik lähetus-, personali- ja puhkusekäskkirjad 75 aastaks põhjendusega, et niimoodi hoitakse vargaid ametnike kodudest eemal. Mismoodi ahvatleb see info vargaid pärast ametniku puhkuselt või lähetusest naasmist, ei osanud riigikantselei põhjendada ning oli sunnitud salastuse eemaldama.

2011. aastal otsustas seesama riigikantselei salastada, millised riigi tippjuhid on saanud personaalset koolitust. Ehkki riik kasutab juhtide koolitamiseks Euroopa Liidu abiraha, leidsid nii riigikantselei kui ka andmekaitse inspektsioon, et salastamine on põhjendatud eraelu puutumatuse nõudega. Paraku on täiesti arusaamatu, kuidas saab eraelu elada riigi või euroraha eest.

Eelmisel aastal sai teatavaks, et Kadriorg salastas eraelu kaitsmise eesmärgil president Ilvese taotluse saada tasu kasutamata jäänud puhkuse eest rohkem kui 400 000 krooni suuruses summas. Pärast juhtumi avalikukstulekut tunnistas presidendi kantselei „inimlikku viga“. Ka on president püüdnud 75 aastaks salastada nende eraisikutest töövõtjate nimesid, kellelt kantselei on mitmesuguseid teenuseid ostnud. Saladusse jätta püüti koduabilise ja kõnekirjutaja tasu ning isegi kätlemistseremoonia heeroldi ja vastuvõtu taustamuusikute nimesid. Andmed avaldati alles pärast andmekaitseinspektsiooni ettekirjutust.

2007. aastal andis ajakirjandus ülevaate peaminister Ansipi komparteilisest minevikust. 2008. aastal jõustusid aga arhiiviseaduse muudatused, mis keelavad välja anda mis tahes isikuandmeid ilma inimese enda või tema pärijate kirjaliku loata. Seaduse kehtimise esimese kuue kuuga seadis riigiarhiiv piirangud rohkem kui 20 fondile.

2007. aastal puhkes Eesti Panga krediitkaartide kasutamise skandaal. Keskpanga juhatus üritas oma töötajate krediitkaartide väljavõtteid avalikkuse eest varjata ning Äripäev sai andmed alles pärast andmekaitseinspektsiooni sekkumist. Ilmnes, et krediitkaartidega on tasutud öiste taksosõitude eest, välja võetud sularaha ning kasutatud seda isiklikuks otstarbeks.

Saladus jäägu erandiks. Näiteid võib tuua rohkemgi, aga kõik nad kõnelevad ühest: soovist salastada infot eesmärgiga vähendada avalikku kontrolli maksumaksja ja euroraha kasutamise üle. Keegi ei ütle paha sõna nende reiside või koolituste kohta, mille eest ametnikud on tasunud oma rahaga. Isikliku krediitkaardi väljavõtete vastu ei tunne huvi ükski ajaleht, aga kui tegemist on riigiinstitutsiooni omaga, siis küll. Salastamise võimalus on loodud erandina ning selle kasutamine peab olema põhjendatud.

Autor: 1185-aripaev