Ressursside lõppemine toob kriisid ja võimalused

Ökoloogilise jalajälje kasvatamine ei saa 21. sajandil jätkuda nii nagu varasemalt, sedastab futurist Robin Wood Läänemere juhtimiskonverentsil „Baltic Nordic Excellence Conference 2012“. Jätkusuutlikkuse piir on võib olla juba ületatud ja tulemuseks on parimal juhul kriis, halvimal juhul globaalne kollaps. Wood viitab Graham Turneri poolt tehtud uuringule, kus on modelleeritud, et 2060. aasta on maailmas ressursside praegusel kujul utiliseerimise täielik tipp (ingl k peak).

Kogu maailma ökosüsteemis on jätkusuutlikust tasemest juba praegu 1,5 korda ülekasutamist ning 2050. aastal saab käitluses olema looduse jätkusuutlikust normist 3,5 korda rohkem ressurssi. Samal ajal kasvavad riskid ka seoses tehnoloogiate rakendamisega uute tehnoloogiate loomisel. Näiteks Singularity Institute töötab lahenduste kallal, kuidas panna inimese aju tehnoloogia abil võimendatult uusi lahendusi genereerima. Seega planeeti eemalt vaadates paistab, nagu oleks inimene oma elukeskkonna suhtes vaenulik ja kõrbe „tootev“ liik.

Kuidas sellele vastu seista? Wood leiab, et esimese sammuna peab muutuma poliitiline ideoloogia. Globaalsed jututoad nagu Earth Summit, kliimakonverentsid ja muud sarnased üritused ei tööta ning inimestel hakkab kaduma usk, et maailma liidrid suudavad kohtumistel lahendused kokku leppida.

Wood nendib, et inimkonna praegune arengumudel, kus lepitakse sellega, et keskkonna mõju (populatsiooni kasv x tarbimine / tehnoloogiaga) pidevalt kasvab, on tupiktee. Eesmärgiks peaks olema inimeste heaolu maksimeerimine ilma kasvava ökoloogilise jalajäljeta ning sellega seoses pakub ta välja ka uue arengumudeli:

Inimese heaolu = R x E / populatsiooni kasv x jõukus, kus, R – jätkusuutlikkus keskkonna suhtes (tehnoloogiad, „valgustatud“ ettevõtlus, tervikut moodustav valitsemine) ja E – pideva sisemise arengu tagamine, disain, tark kultuur, õiged juhtimisotsused.