• OMX Baltic0,17%320,96
  • OMX Riga−0,42%971,38
  • OMX Tallinn0,25%2 248,34
  • OMX Vilnius0,1%1 512,28
  • S&P 5000,25%7 710,14
  • DOW 300,89%52 429,43
  • Nasdaq −0,02%26 426,56
  • FTSE 100−0,29%10 733
  • Nikkei 225−1,3%64 075,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%93,04
  • OMX Baltic0,17%320,96
  • OMX Riga−0,42%971,38
  • OMX Tallinn0,25%2 248,34
  • OMX Vilnius0,1%1 512,28
  • S&P 5000,25%7 710,14
  • DOW 300,89%52 429,43
  • Nasdaq −0,02%26 426,56
  • FTSE 100−0,29%10 733
  • Nikkei 225−1,3%64 075,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%93,04
Läinud nädalal põhjustas veebimeedias väikese tormi teade, et OECD uuringu kohaselt on Eesti tööjõumaksud kõrgemad kui enamikus ühenduse 34 liikmesriigist. Äkilisemad kommentaatorid kirjutasid isegi, et müüt Eesti soodsast ettevõtluskeskkonnast on läbi kukkunud, kirjutab PwC maksuosakonna juht Villi Tõntson.
Puhtalt ettevõtete maksukoormust vaadates on kriitikutel õigus. PwC on oma võrdleva metoodika alusel järjestanud maailma riikide maksukeskkondi ning analüüsinud eri maksupoliitikate ja -meetmete mõju ning tulemuslikkust juba seitse aastat ning meie kriteeriumide järgi on tänase seisuga OECD riikidest Eestist kõrgem tööjõumaksude tase vaid Itaalias, Prantsusmaal ja Belgias ning ettevõtte kogu maksukoormus vaid Itaalias ja Prantsusmaal.
Samas, vaadates ettevõtlusmaksude keskkonda tervikuna tasakaalustab kõrget maksukoormust lihtne ja ladusalt toimiv maksusüsteem – maksude maksmisele kuluvalt ajalt oleme näiteks OECD riikidest Luksemburgi, Šveitsi ja Iirimaa järel neljandal kohal – ning maksukeskkonna tervikhinnangus tunnustust väärival 14. kohal (räägime ju 34 maailma kõrgeima arengutasemega riigist). Ning see on oluline: ettevõtjad vaatavad investeerimisotsuseid tehes tervikpilti ning nt ettevõtete tulumaksuvabastus ei ole tõsisema investeeringu jaoks ainus või kaalukaim argument.
Kurb, et Eesti on oma „maksutiigri“ kuvandit kaotamas ning (ettevõtte) maksud pigem tõusevad. Liigume justkui Skandinaavia ümberjaotamismudeli suunas, seejuures (veel) selleni jõudmiseks vajalikku maksubaasita, st nende eraisikute või ettevõteteta, kes täiendava maksukoormuse majanduse arengut kahjustamata  „ära kannataksid“. Ka eelnimetatud maksukeskkonna edetabelis on Eesti koht viimastel aastatel aeglaselt, kuid järjekindlalt langenud, kuna Eesti ettevõtete maksukoormust on viimastel aastatel suurendatud (nt Tallinna müügimaks, töötuskindlustusmakse), samal ajal kui paljud teised riigid on läinud majanduse elavdamiseks ettevõtete maksukoormuse langetamise teed.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele