ÄP: karistuseks avalikkuse hukkamõist

Äripäev leiab, et maadevahetuses süüdistatud on oma karistuse tegelikult juba kätte saanud eelkõige avalikkuse hukkamõistu näol ning esimese astme kohtuvõit on neile nõrk lohutus.

Hukkamõistvat hoiakut maadevahetuse käigus poliitikute, ametnike ja ettevõtjate vahel ladusa koostöö korras omanikku vahetanud summade, üksteisele eelistuste tegemise ja info jagamise viisi suhtes kohtuotsus ei muuda.

Eile teatavaks saanud maadevahetuse protsessi kohtuotsuse kohaselt on seaduse ees korrektselt käitunud nii Villu Reiljan, Ester Tuiksoo kui ka Toomas Annus, samuti kõik teised kaaskohtualused.

Sisuliselt ei olnud kohtu otsus mitte kohtualuste õigeksmõistmine, vaid tunnustus kohtualuste advokaatide heale tööle ning valus hoop uurijatele. Kohtunik juhtis tähelepanu uurijate ja prokuratuuri tegevuse arvukatele puudujääkidele – kohus ei saanud menetlustoimingute rikkumise tõttu arvesse võtta kohtualuste pealtkuulatud kõnesid ehk siis kogu seda enese eest ise kõnelevat materjali, millest osa on ka ajakirjanduse vahendusel kättesaadav olnud. Ka ei saanud kasutada kohtualuste arvutitest pärit andmeid.

Niisiis on eilne otsus vahefiniš, kus võitjateks kohtualused, ning mõneks ajaks on fookus suunatud uurijate ja prokuratuuri tegevusele. See on õigustatud: kui suur osa kogutud tõenditest osutub kasutuskõlbmatuks, on põhjust järele mõelda, kuidas sellist olukorda edaspidi vältida. Nii suurt avalikku tähelepanu pälvinud kaasuse kaardimajakese kombel kokkukukkumine loob pretsedendi ning osutub kaitsekilbiks teistele korruptsioonijuhtumites kahtlustuse või süüdistuste saanud või saavatele poliitikutele ja ettevõtjatele.

Kuigi lõplik lahendus tuleb eeldatavasti alles riigikohtust, on tänaseks seitse aastat kestnud maadevahetuse skandaal siiski ühiskonda puhastanud. Rahvaliit on tänaseks Eesti poliitmaastikult kadunud ning seda mitte „struktuuride kallutatud jõudude“ tõttu, nagu Villu Reiljan on öelnud, vaid Rahvaliidu enda liikmete inertsuse ja juhi vastutustundetuse tõttu. Tõsiste süüdistuste ilmnedes oleks erakond pidanud survestama liidrit poliitist vastutust võtma. Reiljan seda ei teinud ning vedas endaga koos põhja terve erakonna. Samuti on protsess sundinud peeglisse vaatama ettevõtjaid: head suhted poliitikutega on küll kasulikud, eriti kui õnnestub seadusi enda kasuks käänata, kuid sedasorti tähelepanu, nagu on osaks saanud Toomas Annusele, vaevalt ükski ettevõtja soovib – isegi mitte juhul, kui riigikohus peaks ta lõplikult õigeks mõistma.

Hiljuti pandi kohtusaalis raudu keskerakondlaste Ivo Parbuse ja Elmar Sepa käed. Reformierakonna rahastamise suhtes on pärast Silver Meikari ülestunnistust algatatud kriminaalasi, mille raames on plaanis üle kuulata justiitsminister Kristen Michal. Riigiprokurör ei välistanud, et ülekuulamisele tuleb minna ka peaminister Andrus Ansipil. Lahtiharutamist vajavad korruptsioonijuhtumeid on peale K- ja R-skeemide rohkemgi. Ja kui ka prokuratuur peaks maadevahetuse protsessi võimalikku kaotust riigikohtus esitlema kui õigusriigi toimimise ja kohtu sõltumatuse tõendust, nagu seda tehti pronksiööde väidetavate korraldajate õigeksmõistmise järel, pole see ammendav vastus küsimusele, kuidas koguda tõendeid nii, et neid ka kohtus kasutada saaks.

ÄP: karistuseks avalikkuse hukkamõist

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised