Kas laenamisele on alternatiivi?

Kõlab paradoksaalselt, aga praeguses majanduse jahtumise faasis on küllaltki põhjendatud laenuvõtmise -andmise soodustamine, vaatamata sellele, et liigne laenamine on olnud kriisi esialgseks põhjuseks, kirjutab reedeses Äripäevas TÜ teadur Margus Eimre.

Piirangute tegemisega on praeguses faasis hiljaks jäädud. Analoogiliselt on tehnikas ja bioloogias teada mitmeid tsüklilisi protsesse, kus tsükli mõju vähendamiseks tuleb selle langusfaasis võrreldes tõusufaasiga rakendada täiesti vastupidiseid mõjutusi. Eestis on valitsuse tasemel hoidutud raha laenamisest, mis tundub olevat täiesti õige valik, sest liigne laenamine oma mitmesugustes vormides on olnud paljude kriiside põhjuseks. Ka eelmise sajandi 30-ndate aastate Suure depressiooni põhjuseks oli liigne laenamine, mis viis olukorrani, kus ei suudetud enam laene tagasi maksta. Tekkis praegusele sarnane olukord, ei julgetud enam järjekordseid laene võtta ega ka laene anda. Tulemuseks raharingluse vähenemine ja majanduskriis.

Milline on keskpanga intressimäärast ja laenuraha hulga suurusest olulisemgi tegur, mis määrab majanduste olukorra? Millised on kriisi lahenduse ajaloolised näited? Mida praeguses olukorras teha? Loe reedesest Äripäevast.