• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ÄP: Liidame Balti lennufirmad üheks

    Äripäeva kirjutab juhtkirjas, et võiks tõsiselt kaaluda kahe firma, Estonian Airi ja Läti Airbalticu, liitmist ja tugeva regionaalse lennufirma loomist. On ju lennuliinid ehk olulisem osa taristust, kui eurorahadest rajatavad Via Baltica või Rail Baltic.

    Läänemere äärses kahes väikeriigis kordub igal aastal enesepiinajalik võistlus. Naabrid ennustavad ja panustavad üksteise võidu rahvusliku lennufirma kahjumi suurusele. Ja kui kahjum lõpuks avaldatud, võrreldakse arve omavahel, tundes vastavalt kas kadedust või kahjurõõmu.
    Mõlemad nimetatud firmad seisavad silmitsi sama probleemiga - väiksusest tingitud kahjumlikkus. Peab olema paadunud pessimist, et näha võimalust halvemateks majandustulemusteks, kui kaks konkurenti on seni suutnud. Käesoleva aasta I poolaasta kahjum kahepeale oli kokku 48 miljonit eurot. Liitmisel oleks aga nii mõndagi võita.
    Esiteks kokkuhoid. Kahe kallihinnalise presidendi asemel on ühendfirmas vaja vaid üht. Samuti ühte turundus- ja kommunikatsioonijuhti, vähem raamatupidajaid ja muid tugiteenuseid. Kahe ettevõte liitmine annaks tõenäoliselt kokkuhoiu ka dubleerivate liinide arvelt.
    Teiseks efektiivsus. Konkurents on hea, kuid vaid juhul, kui ta tagab efektiivsuse. Estonian Airi ja Airbalticu konkurents on aga midagi mõistusevastast. Kaks pisikest naaberriiki sisuliselt doteerivad konkureerivaid väikelennufirmasid, mis omakorda söövad üksteiselt kliente ja turgu ning võimalikke tulusid. Sisuliselt maksavad Läti ja Eesti valitsused lennufirmadele selleks, et need toodaks kahjumit!
    Seevastu Estonian Airi ja Airbalticu liitmisel tekiks mõlema firma igatsetud mastaabi efekt ja samas konkurents ei kaoks. On ju konkurents märksa tihedam, kui vaid EA ja AB. Balti turul on skandinaavlased, sakslased, soomlased, iirlased, tšehhid jt Kõik suuremad ja tugevamad kui Eesti või Läti lennufirmad eraldivõetuna. Küll aga võib kahe firma liitmisest tekkida sünergia ja piisav tugevus, millega lõpuks ka kasumisse jõuda.
    Vastuargumendina võib väita, et Skandinaavlaste ühisfirma SAS on olnud viimased aastad suurtes raskustes. Kuid Balti liitfirmat luues on võimalus põhjanaabrite vigu vältida. Kindlasti väidetakse vastu sedagi, et kui juba rootslased, norrakad ja taanlased, kes on ajaloolis-kultuuriliselt lähedasemad, ei saa hakkama, siis eestlased ja lätlased ammugi mitte. Jah, kui ise endale ületamatuid vastuolusid sisendada, võib ilmselt neisse ka vankumatult usukuma jääda. Selle asemele tuleks kasvuraskused lõpuks ületada ja teha üheskoos mõlemale mitte emotsionaalsest rahvuslikust uhkusest ajendatud, vaid ratsionaalselt kasulikku koostööd.
    Lõpuks on ju Estonian Airi ja Airbalticu kui mitte ühised, siis väga sarnased strateegilised eesmärgid. Nii lätlaste kui ka eestlaste soov lennufirmat pidada ei tulene peamiselt mitte eesmärgist kasumit teenida, vaid vajadusest tagada ühendused Euroopaga. Vältida ääremaastumist, sopistumist. Niisiis on ka lennuliinid mõeldud kindlasti kohalikele, aga vähemalt sama palju välismaiste turistidele ja investoritele.
    Sellest vaatevinklist ei ole oluline, kas oodatud külaline jõuab Eestisse läbi Riia või Tallinna. Viimane peegeldab ka hästi kahe riigi väiksust. Rääkides lennuühendustest kipume alatasa unustama, et näiteks Lõuna-eestlasele või sinna suunduvale turistile/investorile pole suurt vahet, kas sõita Põhja poole Tallinna või Lõunasse Riia lennujaama. Oluline on, et saaks mugavalt ja soodsalt liikvele.
    Tere tulemast, Air Baltica.
    Autor: 1185-aripaev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Leedu keelas Linnamäel sealse Forum Cinemase ostu
Apollo kinokontserni omanikul Margus Linnamäel ei lähe suurkonkurendi Forum Cinemase ostuga just kuigi hästi: Eestis tekkinud probleemide järel teatas ka Leedu, et selline koondumine ei lähe läbi.
Apollo kinokontserni omanikul Margus Linnamäel ei lähe suurkonkurendi Forum Cinemase ostuga just kuigi hästi: Eestis tekkinud probleemide järel teatas ka Leedu, et selline koondumine ei lähe läbi.
Vanglaleival Hubert Hirve varju nähakse jätkuvalt restoraniäris
Kohtu hinnangul on hoolimata aastaid kestnud eelvangistusest säilinud ettevõtja Hubert Hirve kontroll restoraniäris, mis hiljuti kesta vahetas.
Kohtu hinnangul on hoolimata aastaid kestnud eelvangistusest säilinud ettevõtja Hubert Hirve kontroll restoraniäris, mis hiljuti kesta vahetas.