- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 2250,84%40 487,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,17
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 2250,84%40 487,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,17
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kodusõjata Hispaaniast
“Hispaania ägab majanduslanguses!”, “Tööpuuduses vaevlevat Hispaaniat vapustab panganduskriis”. Need on paar stiilinäidet Eesti ajakirjanduses levivatest pealkirjadest, kui asi Hispaaniat puudutab. Kommentaariumis lähevad elavama fantaasiaga inimesed kodusõjaga ähvardamiseni välja, kirjutab ajakirjanik ja kirjanik Helen Eelrand Hispaaniast
Hispaanlaste endi hulgas pole vaatamata viimasel ajal ägenenud protestiliikumisele “ägamist” ja “vaevlemist” täheldada. Argine pilt heatujulistest tänavakohvikutes käratsevatest inimestest või pikki päevi rannas päikesevarju all õhtusse saatvatest suureliikmelistest perekondadest ajaks kodusõja õhutajad ja ägamise ettekuulutajad tõelisesse kimbatusse.
Neil päevil öeldakse, et kõige paremini elavad siin pensionärid. Pensionid tõusevad tuleval aastal vaatamata sellele, et kõik muud valdkonnad karmilt kärbivad. Kui poleks armeed ülalpeetavaid, töötuid, täiskasvanud lapsi, võiks vanemaealiste elukvaliteeti lausa kadestada.
Lisaksin ka teise hästi eluga toime tuleva grupi: hiinlased. Ajal, kui hispaanlaste väikeärid otsi kokku tõmbavad, tekib hiinlasi ja nende pudipadi-poode juurde nagu seeni pärast vihma. Nad on vaiksed, usinad, keeleandekad, paindlikud ja sõidavad kõige kallimate autodega. Iseasi, millist mõju avaldab nende tasane ja visa sissetung Hispaania majandusele.
Loomulikult on märke majanduse jätkuvast langusest ja tasapisi süvenevast rahulolematusest: seisma jäänud tee-ehitused, sotsiaalteenuste kokku tõmbamine, maksutõus, Kataloonia soov riigist lahku lüüa, perede kodudeta jäämine suutmatuse tõttu laenu maksta, noorte lahkumine riigist, koristamata tänavad, tasapisi trööbatumaks muutuvad linnaliinibussid, aga elu kulgeb suurema ägamiseta siiski edasi.
Küllap tuleneb see leplikkus mõneti ka hispaanlaste rikkalikust ajaloost. Teadmisest, et alates foiniiklastest on siin olnud ikka kordades hullemaid (ka paremaid) aegu. Vanemaealised mäletavad ju isegi Kodusõjajärgseid vaikuse ja vaesuse aastaid, mil Hispaania oli Euroopa unustatud ääremaa ning keegi väljastpoolt siia naljalt ei sattunud.
Keeleruumi tõttu on Hispaania kaubandus-kultuuriliselt seotud Ladina-Ameerika maadega ega võta oma ääremaa staatust Euroopa suhtes tohutu traagikaga. Sajandist sõltumata on teatud, et juhtugu, mis juhtub, meri ja loodus toidavad aastaringselt. Siiski pole mõtet toita kujutluspilti lakkamatut siestat pidavast töömehest, sombrero silmil. Pole siin seda laiskust või ülbust, mida lõunamaadele teinekord süüks pannakse. On keeleoskamatust, mis juba iseenesest piirab ärilisi suhteid teiste maadega.
On suur ja kohmakas riigiaparaat. (Viimaste uuringute kohaselt on Hispaanias 300 000 töötavat poliitikut rohkem kui Saksamaal – ning riikide toimimise tõhusust pole teatavasti põhjust võrrelda). On asjaajamise ebaefektiivsust ning ajale jalgu jäänud traditsioone, mida ääremaa positsiooni ja rahva pika mälu tõttu (hispaanlased pole kuigi uuendusmeelsed) keeruline muuta on, kuid oletada, et siin elatakse süvavaesuses, vaimupimeduses ja sõjaootuses, on siiski selge liialdus.
Pigem jätkub meil imestust ja kaastunnet riikide suhtes, kelle poliitikud esinevad avaldustega „pederallallaast”, „seemnesöömisest” või „kuuli pähe laskmisest”. Midagi sellist ei saaks hispaanlased omale lubada lihtsalt sel põhjuselt, et taolisteks väljaütlemisteks on tegu liialt tsiviliseeritud ääremaaga.
Enimloetud
3
6
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele