Raivo Sormunen • 24. oktoober 2012 kell 8:11

0,05% maksutuludest spordi heaks – kas tõesti palju?

Hetkel kogub riik terviseseporti edendatavalt firmadelt aastas hinnanguliselt kahe-kolme miljoni euro eest erisoodustusmaksu, mis moodustab 0,05% riigi aastasest maksutuludest. See näitab, et kokkuvõttes on väga vähe ettevõtjaid, kes töötaja heaolusse läbi spordi panustavad.

Tervisespordi toetamine on enam vähem sama kallilt (ei tule maksta töötuskindlustus- ja kogumispensioni maksu) maksustatud kui palga maksmine ning seetõttu võimaldavad läbi firma sporditegemist hetkel väga vähesed ettevõtted.

Näiteks Äripäeva Spordiklubi panustab aastas töötajate sporditegemisse ca. 10 000 eurot, mille pealt tuleb maksta ligi 7000 eurot erisoodustusmaksu.

Sellest tulenevalt pean rahanduskomisjonist riigikogusse liikunud tulumaksuseaduse muudatust, mis motiveerib töötajaid tervisesporti tegema, väga tervitavaks ideeks. Terve inimene on produktiivsem tööandja jaoks ja väiksemaks koormaks niigi rahanäljas Eesti tervishoiusüsteemile.

Kindlasti peaks tulumaksuseaduses olema selgelt lahti kirjutatud milliseid spordialasid ja üritusi maksust vabastada ja milliseid mitte. Ma arvan, et seadusloojad saaks väga hea vastuse mistahes suuremalt spordiklubilt. Võtame kasvõi riigile endale kuuluva ja kõvasti töötajate tervisesporti panustava Eesti Posti, Maksuameti või Eesti Põlevkivi Spordiklubi.

Võin omalt poolt anda kiiret nõu viis aastat tegutsenud Äripäeva Spordiklubi põhjal. Ma arvan, et 90% meie spordikuludest võtavad personaalsed treeningud (aeroobika, ujumine, jõusaal, sulgpall, jooga) ning osalemine suurtel tuntud spordiüritustel (nt. SEB ja Kõrvemaa nelikürituste sari). Kindlasti sobivad siia alla ka meeskondlikud pallimängud, mida Äripäeva spordiklubi on aegade jooksul toetanud.

Ma olen kindel, et ka erisoodustusmaksuvabalt ei hakka ettevõtted endale tegema mõttetuid tervisespordikulutusi.

Kui suure maksukaotusega riik riskiks, kui kõik ettevõtjad panustaks tulumaksuseaduse muudatusega välja käidud maksimaalse summa (400 eurot töötaja kohta aastas) töötaja tervisespordi arendamiseks?Maksimaalselt 100-150 miljonit eurot ehk paar protsenti maksutuludest.Tõenäoliselt jääks see summa tegelikkuses aga pigem kümme korda väiksemaks, aga seevastu annaks olulise panuse firmaspordi arengusse.

Oponendid pakuvad, et inimene peaks ise oma tervise eest hoolitsema ja raha välja käima. Osa loomulikult käibki, aga ma olen kindel, et ettevõtete spordiklubidel on samuti suur panus, et töötajad rohkem liigutaks (ja vähem haiged oleks).

Julgen puusalt tulistada ja pakkuda, et ilma Äripäeva Spordiklubi toetuseta oleks käinud SEB Maijooksul või Sügisjooksul 30 äripäevlase asemel ehk maksimaalselt kümmekond töötajat. Arvestades, et enne võistlusele minekut tegid töötajad ka rohkemal või vähemal määral trenni ongi spordiklubi missioon täidetud.

Veelgi suurem oleks aga võit nende firmade puhul, kes looks spordiklubi (või hakkaks töötajate sporditegemist toetama) tänu võimalikule seadusemuudatusele.

Medalil on veel teine külg. Mida rohkem hakatakse toetama terviseporti, seda paremaks muutuvad ka sportimistingimused, kuna ettevõtjatel/riigil endal tekib soov investeerida rohkem spordirajatistesse.

Hetkel kuum