Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    0,05% maksutuludest spordi heaks – kas tõesti palju?

    Hetkel kogub riik terviseseporti edendatavalt firmadelt aastas hinnanguliselt kahe-kolme miljoni euro eest erisoodustusmaksu, mis moodustab 0,05% riigi aastasest maksutuludest. See näitab, et kokkuvõttes on väga vähe ettevõtjaid, kes töötaja heaolusse läbi spordi panustavad.

    Tervisespordi toetamine on enam vähem sama kallilt (ei tule maksta töötuskindlustus- ja kogumispensioni maksu) maksustatud kui palga maksmine ning seetõttu võimaldavad läbi firma sporditegemist hetkel väga vähesed ettevõtted.
    Näiteks Äripäeva Spordiklubi panustab aastas töötajate sporditegemisse ca. 10 000 eurot, mille pealt tuleb maksta ligi 7000 eurot erisoodustusmaksu.
    Sellest tulenevalt pean rahanduskomisjonist riigikogusse liikunud tulumaksuseaduse muudatust, mis motiveerib töötajaid tervisesporti tegema, väga tervitavaks ideeks. Terve inimene on produktiivsem tööandja jaoks ja väiksemaks koormaks niigi rahanäljas Eesti tervishoiusüsteemile.
    Kindlasti peaks tulumaksuseaduses olema selgelt lahti kirjutatud milliseid spordialasid ja üritusi maksust vabastada ja milliseid mitte. Ma arvan, et seadusloojad saaks väga hea vastuse mistahes suuremalt spordiklubilt. Võtame kasvõi riigile endale kuuluva ja kõvasti töötajate tervisesporti panustava Eesti Posti, Maksuameti või Eesti Põlevkivi Spordiklubi.
    Võin omalt poolt anda kiiret nõu viis aastat tegutsenud Äripäeva Spordiklubi põhjal. Ma arvan, et 90% meie spordikuludest võtavad personaalsed treeningud (aeroobika, ujumine, jõusaal, sulgpall, jooga) ning osalemine suurtel tuntud spordiüritustel (nt. SEB ja Kõrvemaa nelikürituste sari). Kindlasti sobivad siia alla ka meeskondlikud pallimängud, mida Äripäeva spordiklubi on aegade jooksul toetanud.
    Ma olen kindel, et ka erisoodustusmaksuvabalt ei hakka ettevõtted endale tegema mõttetuid tervisespordikulutusi.
    Kui suure maksukaotusega riik riskiks, kui kõik ettevõtjad panustaks tulumaksuseaduse muudatusega välja käidud maksimaalse summa (400 eurot töötaja kohta aastas) töötaja tervisespordi arendamiseks?Maksimaalselt 100-150 miljonit eurot ehk paar protsenti maksutuludest.Tõenäoliselt jääks see summa tegelikkuses aga pigem kümme korda väiksemaks, aga seevastu annaks olulise panuse firmaspordi arengusse.
    Oponendid pakuvad, et inimene peaks ise oma tervise eest hoolitsema ja raha välja käima. Osa loomulikult käibki, aga ma olen kindel, et ettevõtete spordiklubidel on samuti suur panus, et töötajad rohkem liigutaks (ja vähem haiged oleks).
    Julgen puusalt tulistada ja pakkuda, et ilma Äripäeva Spordiklubi toetuseta oleks käinud SEB Maijooksul või Sügisjooksul 30 äripäevlase asemel ehk maksimaalselt kümmekond töötajat. Arvestades, et enne võistlusele minekut tegid töötajad ka rohkemal või vähemal määral trenni ongi spordiklubi missioon täidetud.
    Veelgi suurem oleks aga võit nende firmade puhul, kes looks spordiklubi (või hakkaks töötajate sporditegemist toetama) tänu võimalikule seadusemuudatusele.
    Medalil on veel teine külg. Mida rohkem hakatakse toetama terviseporti, seda paremaks muutuvad ka sportimistingimused, kuna ettevõtjatel/riigil endal tekib soov investeerida rohkem spordirajatistesse.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kai Realo: riigi konkurentsivõime ei teki üleöö, ka majandust tuleb juhtida
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Tehnoloogiasektori ralli sai Nvidia kukkumisega valusa tagasilöögi
Kahe päeva eest maailma kõige väärtuslikumaks ettevõtteks tõusnud Nvidia aktsia langes neljapäeval -3,5% ning vedas endaga kaasa kogu tehnoloogiasektori, mistõttu Nasdaq kukkus -0,79%. Ka S&P 500 taandus -0,25%, mis tegi indeksi rekordite seeriale lõpu.
Kahe päeva eest maailma kõige väärtuslikumaks ettevõtteks tõusnud Nvidia aktsia langes neljapäeval -3,5% ning vedas endaga kaasa kogu tehnoloogiasektori, mistõttu Nasdaq kukkus -0,79%. Ka S&P 500 taandus -0,25%, mis tegi indeksi rekordite seeriale lõpu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Plaan küps: väikefirmadele terendavad soodsamad laenud
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Panga personalijuht: kõigile sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest
Ettevõtte töötajatele sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest, ütles SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Ettevõtte töötajatele sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest, ütles SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Maailma autohiidudele tootev firma tegi käiberekordi. „Mis siin öelda, eks ikka tuleb rahul olla“
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Meditsiinitehnika müüja sai poole konkurendi ostuks loa
Konkurentsiamet andis täna meditsiinitehnikaga tegelevale Hansa Medicalile loa osta üle poole samas valdkonnas tegutsevas ettevõttest Weissmed, mille omanikud tahtsid oma oma investeeringu osaliselt rahaks teha.
Konkurentsiamet andis täna meditsiinitehnikaga tegelevale Hansa Medicalile loa osta üle poole samas valdkonnas tegutsevas ettevõttest Weissmed, mille omanikud tahtsid oma oma investeeringu osaliselt rahaks teha.
Riigikogu andis omavalitsustele maamaksu tõstmiseks vabamad käed
Kohalikud omavalitsused saavad soovi korral ületulevast aastast maamaksu sootuks tempokamalt tõsta ning ka kodualuse maa maksuvabastuse üle ei otsusta edaspidi keskvalitsus.
Kohalikud omavalitsused saavad soovi korral ületulevast aastast maamaksu sootuks tempokamalt tõsta ning ka kodualuse maa maksuvabastuse üle ei otsusta edaspidi keskvalitsus.