Eesti kukub maksusüsteemide edetabelis Lätist tahapoole

Artikkel

- Saated
- Mari Urbla
- 28. juuli 2023 kell 8:00
Eesti kukub maksusüsteemide edetabelis Lätist tahapoole
Mait Palts, Mario Sõrm, Kaido Künnapas ja Oliver Ämarik (paremal).Foto: Andres Laanem
Valimiste järel selgus, et lähiaastatel ootavad meid ees mitmed maksumuudatused. Enamjaolt on need tingitud valitsuse soovist maksutulu suurendada. Sellest kaugemale, näiteks ettevõtete konkurentsivõime parandamisele, aga ei mõelda, arutlevad saates „Soraineni sagedus” advokaadibüroo Sorainen partner Kaido Künnapas ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.
Künnapase sõnul on üpriski reaalne, et investorid hakkavad järjest enam vaatama investeerimisotsuste tegemisel Läti ja Leedu poole ning Eesti kukub järgmises globaalses maksusüsteemide konkurentsivõimelisuse edetabelis Lätist tahapoole, teisele kohale.
Mis ja millal muutub?
• Maksumäärad tõusevad. Järgmisest aastast tõuseb üleüldine käibemaksumäär 22 protsendini, ülejärgmisest aastast tõuseb majutusasutuste käibemaks 13 protsendini, 2025. aastast tõuseb ka ettevõtete ja eraisikute tulumaksumäär 22 protsendini.
• Maksuküür kaotatakse ära. Kõigil on ühetaoliselt võimalik kasutada 8400 eurot aastas ehk 700 eurot kuus maksuvaba tulu.
• Kaotatakse mitmed väikesed maksuvabastused. „Seaduses olevaid maksuvabastusi nuditakse nüüd vähemaks,” räägib Künnapas. Kaotatakse kodulaenude intressi maksuvabastus, abikaasade ühine tulude deklareerimine ja laste pealt mahaarvamised. Ettevõtjate, eelkõige välisettevõtjate, jaoks on halvaks uudiseks regulaarsete dividendide madalama maksumäära (14 protsenti) ärakaotamine.
Künnapase sõnul midagi väga sisulist seega ei tehta, sisuliselt muudetakse maksuprotsente ja nuditakse maksuvabastusi.
Valitsuse plaanitavate muudatuste osas on nii Palts kui Künnapas kriitiliselt meelestatud. Tulevikus võivad vandeadvokaadi sõnul ettevõtjad hakata riigiga kohtuvaidlusi pidama, sest regulaarsete dividendide 14protsendise maksumäära kaotamine enne 2027. aastat pole tema hinnangul põhiseadusega kooskõlas – riik käitub siin sõnamurdlikult, kaotades maksusoodustuse liiga vara.
Ka Palts näeb plaanitavas muudatuses probleemi. „Me juhtisime sellele tähelepanu, kuid me kõik tänaseks teame, kuidas nende maksuseaduste menetlemine käis. Kui me paari päeva jooksul suutsime argumenteeritud seisukoha kujundada, kirja panna ja ära saata, siis kahetsusväärselt sellele mingit arutelu või diskussiooni ei järgnenud,” ütleb ta.
Eksperdid arutavad, milliste maksude kehtestamist ja milliseid maksumuudatusi tasuks Eesti tugevustest lähtudes tulevikus kaaluda. Näiteks tuleks intensiivsemalt hakata tegelema e-kaubanduse käibemaksuga, milleks ka Euroopa Liit loob tulevast aastast soodsama pinnase. „Päris palju on maas raha, mille riik saaks menetlustega üles korjata,” räägib Künnapas. Riigil jääb tema sõnul hetkel saamata kümneid ja kümneid miljoneid aastas.
Saates tuleb juttu ka mitmest teisest põnevast teemast, näiteks krüpto maksustamisest, automaksust, maksusüsteemide konkurentsivõimelisuse edetabelist, Eesti maksusüsteemi keerukamaks muutumisest ja muust.
Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen advokaadid Mario Sõrm ja Oliver Ämarik. Saatekülalised on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts ja advokaadibüroo Sorainen partner Kaido Künnapas. Künnapas juhib Soraineni maksutiimi ja teeb muu hulgas tihedat koostööd Eesti idu- ja tehnoloogiasektori eestvedajatega. Saade on salvestatud 18. juulil.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum