Lennujuht drooniohust: kõige halvema stsenaariumi vastu head rohtu pole

Kopenhaageni juhtum näitab Mihkel Haugi sõnul, et droonid võivad lennuliiklust tõsiselt häirida, eriti kui lennuväli asub mere lähedal. Ta rõhutas, et lennundus õpib igast juhtumist ning kindlasti lisandub ka uusi reegleid droonioperaatoritele ja -käitajatele. Samas möönis ta, et pahatahtlikke või teadmatuses tegutsejaid reeglid ei peata.

“Just nagu kunagi arvasime, et GPS-häired on lokaalsed probleemid, selgus, et need on osa laiemast hübriidrünnakust,” märkis Haug.

Politsei ja kaitsevägi on varustatud tehniliste vahenditega, näiteks droonipüssidega. “Päriselus pole olnud vaja kasutada ühtegi olukorda, aga kindlasti teste on tehtud,” tõdes Haug. Samas lisas ta, et ka alla tulistamine on riskantne, sest kukkuv droon võib põhjustada veel rohkem kahju.

Haugi sõnul on droonindus muutumas igapäevaelu osaks. “Enamikul inimestest on head kavatsused, aga nagu liikluses, leidub ka neid, kes ületavad kiirust või ei ole kõige selgema peaga,” ütles ta.

Intervjuus rääkis Haug ka röövlindude kasutamisest droonide peletamisel ning andis nõu, kuidas käituda, kui märkad drooni seal, kus seda olla ei tohiks.

Küsis Aivar Hundimägi.