Taanlaste hygge – rohkelt valgust ja minimalism

Marilin on lahke ja avatud oma kodu tutvustama. Et tekitada hygge’likku õhkkonda, pistab ta kaneelisaiad ahju ja keedab kohvi. Sel ajal kui Marilini Tatari tänava kodu täitub kaneelisaia lõhnaga, räägib ta edasi oma taanlasest abikaasalt kuuldud loo Taani disaini arengust ja hygge tekkimisest.

Marilini abikaasa vanaema oleks saanud sel suvel 100aastaseks. Ta oli praeguse jaeketi Coop ustav klient ning toonase boonusprogrammi templite koguja. Jaeketi kliendid olid ühtlasi ka poe osanikud ning aasta läbi kogutud templite eest sai aasta lõpus preemia.

Coopi juhtkond otsustas oma jaeketti tuua ka mööbli ning rajas enam kui 50 aastat tagasi üle Taani mööblipoed. Jaekett palkas andekad disainitudengid, kes valmistaksid neile mööblinäidiseid. Kuna toona oli talunike töö raske ja sissetulek kasin, kuid et neil oleks võimalik soetada kasvõi üks mööbliese, mis kestab ja on mugav, müüdi tudengite loodud mööblit võileivahinnaga.

Coopi juhtkond soovis, et talunikel oleks selline mööbel, mis on kvaliteetne ja kestab terve elu. Sellist mööblit lõid toona disainitudengid ning nende hulgas olid disainerid, nagu Arne Jacobsen ja Hans Jorgen Wegner, kes said hiljem väga kuulsaks. Nende mööblidisain on tänapäeval hinnas ning selle eest peab väga palju maksma. Marilin usub, et see lugu vastab ka küsimusele, kust on Taani disain tulnud ning miks ta nii hea on.

Sellest ajast saati on Taani disain ja oma kodus hygge loomine olnud igale taanlasele käepärane. “Eestis näeb disainipoode Tallinnas, kuid kas seda näeb Kohilas, Raplas, Kohtla-Järvel – ei!” hüüatas Marilin. Kuid Taanis on tema sõnul ka Kapa-Kohila suguses kohas disainipood ning maainimesed käivad seal ja ostavad disaini.

Aja jooksul on Marilinist endast saanud suur Taani disaini austaja. Ta on elanud Ameerikas, Suurbritannias ja Rootsis, kuid Taani disainis ja sisekujunduses tundis ta kohe ära selle õige, kuna see on soe ja rahustav. Tänaseks on ta asutanud e-poe Designnut, mis müüb Taani ja Skandinaavia lastetoa disaini ning konkursi korras avanes Marilinil võimalus avada Telliskivi loomelinnakus detsembriks pop-up-pood.

 

Kuid mis siis ikkagi on see Taani hygge, mis kuulub taanlase olemuse juurde ning mis äratab uudishimu välismaal? “See on üks kogemus. Hygge’t saab tunda ka üksi – istud akna all või kamina ees, loed raamatut ja rahu tunne, mis tekib. Säilitad rahu ja võtad selle momendi enda jaoks, ei kiirusta ja siis ongi hygge,” selgitas Marilin.

Hygge’t võib kogeda ka koos sõbraga. Näiteks käis Marilini abikaasa koos sõbraga jalgpalli vaatamas ja ütles, et see oli hygge. “See ei ole ainult talvel, siis kui põletatakse küünlaid, vaid on kogu aeg. Hygge on mentaliteet ja seda võib viljeleda igal pool,” lausus ta.

Sisustuse mõttes on hygge loomises kujunenud välja kindlamad jooned – see seisneb valguses ja lihtsuses. Taanlased kasutavad kodudes palju valgeid küünlaid või kellel on kamin, siis toimib kaminatuli, kuid elav tuli on oluline. Samuti meeldib skandinaavlastele aknaid valgustada.

“Taanlased ise kasutavad palju Taani disaini, see teeb kodud ilusaks ja mõnusaks. Skandinaavia disain on suhteliselt lakooniline. Ilma igasuguse lillemustrita, pitsideta – need asjad tuleb ära jätta. Kuid, mis lisab sisustusse taanilikkust, on igasugu nipsasjad, mida võib-olla eestlane ei lähe ostma, nagu näiteks puidust linnuksed,” rääkis Marilin.

Eestlanna sõnul pole hygge’l tegelikult kindlaid reegleid, igaüks loob oma hygge, sest maitsed on erinevad ning hygge võib vabalt ka kontorisse kaasa võtta. 

Elke Mööbli tegevjuht Siim Siigur rõhutab, et hygge loomisel on oluline valgustus. “Õige hygge meeleolu loomiseks on olulisel kohal mitmekihiline valgustus. Valgust olgu pigem rohkem kui vähem. Lisaks lae- ja põrandalampidele tasub kasutada ka seinalampe ning lisaks erinevaid meeleoluvalgusteid, mida saab paigutada näiteks aknalaudadele, riiulitesse, põrandale. Ehk kohtadesse, mis muidu jäävad varju,” lisas ta.

Selline valgustite mitmekihilisus võimaldab valguse intensiivsust mõnusaks äraolemiseks paremini reguleerida.

 

Valgus ei tohiks olla silmipimestav, vaid pigem silmale pehme, valgusallikad pigem peidus, mitte silma häirivalt eredalt nähtaval. Ruumi lisab hygge’likkust see, kui ruumi kõik pimedad sopid on valgustatud. Väga oluline koht on loomulikul valgusel ja selle maksimaalsel ärakasutamisel – seetõttu on tähtis jälgida, et aknalauad ei oleks täis ebavajalikke asju ja paksud kardinad ei varjaks päevavalgust.

Ka Siimu arvates on üheks hygge osaks küünlad ja kaminad – elav tuli mõjub rahustavalt ja lisab ruumi rohkelt hubasust. Küünalde osatähtsust näitab ka see, et kõigi suurte Taani sisustusbrändide tootevalikusse kuuluvad alati ka küünlajalad.

Värvitoonidest tasub eelistada omavahel harmoneeruvaid pastelseid toone. Seetõttu leiab hygge’likust kodust rohkelt naturaalseid toone ja värvivarjundeid. 

Hygge’liku kodu sisustustooted on tasakaal ergonoomilisusest, funktsionaalsusest ja disainist. See ei pea alati tähendama uusi esemeid – aukohal on kvaliteetsed tooted, mis peavad vastu aastakümneid ja kauemgi veel.

Materjalidest on kasutusel looduslähedased ja ausad materjalid nagu puit, vilt, kangad ja naturaalne nahk. 

“Hygge puhul on väga suur osatähtsus ka detailidel, mis loovad meeleolu – diivanipadjad ja pleedid elutoas, lauamatid söögilaual, laualinad, väiksemad ja suuremad lillepotid siin ja seal, paraja suurusega pehme vaip diivanilaua ja voodi kõrval või koridoris, kuhu on mõnus astuda, fotod seintel ja riiulitel, väiksed suveniirid toredatelt reisidelt jms. Selliselt muutub ruum elaniku nägu, see on lahke, mitte liiga lopsakas, samas isikupärane ja häid mälestusi hoidev. Ruumis peavad olema asjad, mis on ruumis viibijatele olulised ja millest õhkub head aurat selle elanikele,” selgitas ta.

 

Elke Mööbli juhi sõnul saab kontorisse luua hygge’likkust mitmeti. Oluliseks nurgakiviks on see, et kontoris oleks kõigil hea ja mõnus olla. “Üheks võimaluseks on näiteks muuta enda töölaud isikupäraseks, lisades sellele just neid detaile, mis on selle laua taga töötajale olulised. Fotod, kodust kaasa toodud lemmikkruus, viimaselt reisilt toodud kujuke vms.” 

Hubasuse suurendamiseks tasub kontorisse tuua rohkem rohelust – silmailu pakkuvad väiksemad ja suuremad taimed, aga praktilised maitseained, millega kontorilõunat maitsestada. See, kui töötajad ise taimede eest hoolt kannavad, lisab kontorisse kindlasti kodusust, hubasust, hoolivust ja seeläbi mõnusat meeleolu.

Ka kontoris on hubane valgus Siimu sõnul see, millele tähelepanu pöörata. “Valgustuse mitmekihilisus, laualambid, mis valgustavad tööpinda mitte töötajate silma, meeleoluvalgustid pimedamates nurkades – kõik need põhimõtted loovad hygge’liku-meeleolu ka kontoris.” 

“Põhjamaises kliimas ei ole mitte ainult hygge, vaid ka väga praktiline hoida töö juures lisakihte ka riietuse mõttes. Mõnus kampsun, sall või pleed, mida külmemal ajal endale kontoris peale visata, miks mitte ka valik villaseid sokke,” soovitas Siim.

Kui kontoris on vähegi võimalik, tasub kokku panna ühine muusika-playlist, kus on esindatud iga töötaja lemmikud. See toetab ka kontori-hygge’likkust, kus kõigil on hea olla. 

Olulistel kohtadel on ka kolleegide omavaheline suhtlus ja aeg üksteisele ning iseendale, avatus ja võimalus töötada mitte ainult laua taga, vaid just seal, kus parasjagu kõige parem on – olgu see puhkenurgas, köögis, nõupidamislaua taga, kolleegi laua juures jne.

Seda saab toetada sobiva kontorimööbliga, mida saab vastavalt vajadusele kiirelt liigutada ja seega tekitada võimalused uute tsoonide tekitamiseks.

“Inimsõbralik ja hubane olustik on kontorite sisustamises jätkuv trend. Kontorite interjööril on töötajate motiveerimisel väga oluline koht ja näeme ka ise, et sellele pööratakse järjest rohkem ka selle nurga alt tähelepanu,” rääkis Taani disainmööblit müüva Elke Mööbli tegevjuht Siim Siigur.

Tööandja huvi on, et töötaja tunneks ennast tema juures hästi ja saaks vajadusel ilma kontorist kaugele minemata kõik vajaliku kohapeal tehtud. Seetõttu luuakse järjest enam võimalusi selleks, et töötaja saaks lõõgastuda, nautida einet, teha tööd tiimides ja privaatselt kõik ühes kohas.

Samuti pööratakse tähelepanu sellele, et töötajate lapsed saaksid oma vanemaid mõnusas lastenurgas oodata.

Iga funktsioon ei eelda enam eraldi ruumi või tsooni – järjest enam on kontorimööbli tootjate valikusse lisandumas mobiilsed ja mitme funktsiooniga mööblilahendused, mida saab erineval viisil kasutada ja vajadusel liigutada sinna, kuhu vaja. 

Elke Mööbli tegevjuht Siim Siigur tõdes, et eestlaste ja taanlaste arusaamad ei ole üksteisest nii erinevad, kui võib esmapilgul tunduda.

“Eestis on palju andekaid disainereid. Kõige suurem vahe on meie ja Taani disainerite võimalustes. Meil kahjuks ei ole neid võimalusi, mida taanlastel on pikki aastakümneid võimalik olnud välja arendada ja nautida. Kõige suurem olulisus on tootmisvõimekuse taga – nõudlus on Taani turul hoopis teistes suurusjärgus,” tõdes ta. 

Elke Mööbel alustas juba pea 20 aastat tagasi Taani sisustusbrändide toodete müügiga Eestis, sest juba siis tundus taanlaste arusaam esteetikast, praktilisusest ja kvaliteedist neile omane.

“See kandis ja kannab ka täna just neid väärtusi, mida meie oluliseks peame ja milles nägime perspektiivi juba siis. Hea Taani disaini üheks väga suureks plussiks on selle ajatus. Meeldiv on näha, et paljud brändid, kellega siis alustasime, nagu näiteks legendaarset Muna tooli tootev Fritz Hansen, on jätkuvalt Taani disaini lipulaevad,” märkis juht.