„Nii üllatav kui see ka ei tundu – kallim toode võib odavamast kokkuvõttes soodsam olla,“ ütleb peamiselt STILL-tõstukite müügi ja hooldamisega tegeleva OÜ Petrem juht ja omanik Petro Vovniuk ning selgitab alljärgnevas intervjuus lähemalt.
- OÜ Petrem juht ja omanik Petro Vovniuk.
Foto: Julia-Maria Linna
Ma julgen öelda, et meie tõstukid on loodud mõtlevatele inimestele.Petro Vovniuk
Te väidate, et kallim on soodsam, kuidas?Jah, meie tõstukid on konkurentide toodetest veidi kallimad, kuid meie tõstukite eluiga on pikem – ka 20 aastat igapäevaselt töötanud STILL-tõstukid ei ole haruldus – vaadake, sealsamas garaaži ukse ees see masin, see on ühe kliendi käes juba üle 20 aasta tööd murdnud! Me vahetame kuluosad ära ja ta töötab edasi, põhiagregaadid on tal veel täiesti rahuldavas seisukorras. Lisaks, meie tõstukite hooldevälp on 1000 tundi, teistel aga kuni 250 – ainuüksi sellest tulenev rahaline võit on märkimisväärne.Ma julgen öelda, et meie tõstukid on loodud mõtlevatele inimestele. Päris palju on olnud selliseid juhtumeid, kus klient nuriseb hinna pärast, läheb ostab hiinaka… ja tuleb siis mingil hetkel tagasi, sest ei saanud sellega kuigi kaua tööd teha… meie oma töötab aga ka 10, ja nagu nägite, isegi 20 aasta pärast!Minu meelest peaks iga ettevõtte juht enne tõstuki soetamist välja uurima, et kui ta ostab selle või teise tõstuki, siis kuidas on lood järelteenindusega ehk et kes hooldab, kes parandab, kust saada varuosi jne. Kui tootjal kohalik esindus puudub, tuleb kliendil endal hakata varuosi tellima ning hooldajaid-remontijaid otsima. STILLi varuosade tarneaeg Euroopa kesklaost on 24 tundi, suurem osa vajaminevaist varuosadest on meil aga siinsamas olemas.Kui palju need STILLi tõstukid siis teise klassi omadest kallimad on, nendest „hiinakatest“ näiteks?Nendest odavama otsa tõstukitest on STILL-tehnika 30%, hinnaerinevus on umbes sama, mis Saksa ja Korea autodel näiteks. Ja kuna tõstukid on ettevõttele tavaliselt abitehnika, mitte peamine tööriist nagu tööpink vms, siis püütakse siinkohal tavaliselt odavamalt hakkama saada.Ma saan tihtipeale hinnapakkumisele vastuse, et vabandust, me leidsime odavama tõstuki.Vaid hinda arvestavatele riigihangetele teil siis ka asja pole? Jah, riigihangetele pole meil mõtet minna, seal me ei võida, kuigi kokkuvõttes võib meie oma majanduslikult soodsam tulla.Aga kui palju üks tõstuk maksab siis?Niimoodi üht konkreetset hinda välja tuua ei saa – kataloogis on kümneid ja kümneid erinevaid tõstukeid, lisaks on veel lehekülgede kaupa lisavarustust… see hinnakiri on täiesti seinast seina, on 7 000euroseid, on ka100 000euroseid – kõik sõltub sellest, mis tööd see masin tegema peab hakkama, millistes tingimustes ja milliste mugavustega.
No aga millise hinnaklassi tõstukid on kõige populaarsemad?Kõige populaarsemad on universaalsed tõstukid, sellised, mis peavad ladudes riiulite vahele sõitma mahtuma ja seega ka hästi manööverdama. Näiteks need popimad kolmerattalised (taga on üks keerav ratas, mis annab manööverdamisel eelise – toim.) ja tripleks-mastiga (see tähendab, et tõstuk mahub ka üles tõstetud koormaga madalast ukseavast läbi sõitma – toim.) tõstukid maksavad keskeltläbi 15 000–20 000 eurot.Ma pean veel lisama, et meie tõstukite eripära on see, et meie omade ehitamisel on kasutatud õhemat ja paremat metalli – see annab võimaluse ehitada sama tugevuse juures gabariitidelt väiksem masin, millega on lihtsam manööverdada ja millest näeb tõstukijuht oluliselt paremini välja.Mida üldse tõstuki ostmisel silmas pidada?Alati on vaja üle vaadata tõstukite spetsifikatsioon, aga meie anname kliendile proovida ka. Lihtsalt kataloogis näpuga järge ajades ei pruugi aru saada, et see või teine asi segab – ei näe välja ei saa juhitud jne.Me käime kliendi juures ja vaatame üle, mida selle tõstukiga tegema plaanitakse hakata, kui suured on uksed, kas kasutama hakatakse rohkem sees või väljas ja siis pakume kliendile kõige sobilikuma variandi välja. Muidugi tuleb arvestada, et kui tellitakse uus tõstuk, siis pannakse see Saksamaal vastavalt kliendi soovidele ja vajadusele kokku ning sellega läheb tavaliselt 2 kuni 2,5 kuud aega. Aga me saame kliendile tuua Euroopast ka kasutatud tehnikat, sel juhul teeme sellele siin täieliku hoolduse ka. Meie puhul saab klient kindel olla, et siin on keegi olemas, kes teeb vajadusel remonti ja hooldust.Sellega seoses meenubki, et näiteks üks klient tahtis tõstukipargi välja vahetada, aga õnneks enne lõplikku ostuotsust prooviti erinevaid tõstukeid ning saadi aru, et teised ikka ei sobi nende lattu. Muidugi, ma saan aru ka, et juhataja kabinetist on numbrite põhjal väga lihtne öelda, et see on kallis, seda ei osta, aga ma soovitaksin ikkagi – katsetage enne otsustamist!Teine lugu, ühes teises suurettevõttes taheti tõstukiparki uuendada, neil oli seal 50 tõstukit, mis vajasid välja vahetamist – aga kui oli 20 STILL-tõstukit kätte saanud, selgus, et neist piisab! Kogu senine 50 tõstuki töö sai 20 uue ja parema tõstukiga tehtud! Päris hea müügiargument, kas pole?Muidugi on! Kuulge, aga kuidas Te üldse tõstukiteni jõudsite?Kui Petrem OÜ on veidi üle 7 aasta vana, siis mina ise olen sel alal juba üle 25 aasta tegutsenud. Olen Ukrainast pärit ja hariduselt insener-konstruktor, Eesti Vabariigi alguspäevil sattusin tööle Tallinna Sadamasse ja seal hakkasingi otseselt tõstukite ja elektroonikaga tööle.Oma ettevõtte alustamise lugu on aga lühidalt järgmine – töötasin 8 aastat ühes suures ettevõttes STILLi müügi ja hoolduse osakonnas, suhtlesin tehasega ja…. mingil hetkel arvutati aga seal, et STILLi kaubamärgiga tegelemine ei ole piisavalt kasumlik tegevus ning otsustati loobuda.No mina arvasin teisiti ja otsustasin proovida – see on ju kvaliteetne masin, tõstukite Mercedes-Benz põhimõtteliselt, raske oli uskuda, et see pole kasumlik ettevõtmine.Ja suurettevõte eksis?Päris nii öelda ei saa, nemad on ju suurettevõte, neid huvitavad suuremad käibed – see tõstukimüük ja hooldus, mis meie siin teeme, see on suurtele köömes! Meile aga paras. Muuseas, me praegused töötajad, tehases väljaõppinud mehed, tulid koos minuga sealt kaasa, seega on meil suurepärased kogemused ja väga head sidemed tehasega.Ja see on väga hea, et töötajad kaasa tulid, sest vaadake, firma loomine on meil küll väga lihtne, istu maha ja tee ära, aga õigete inimeste leidmine on väga raske. Jah, Eestis on kutsekoolid ja puha, aga meil on näiteks mehhatroonikuid vaja ehk siis inimesi, kes jagaks nii elektroonikast kui mehhaanikast, aga neid meil eriti ei õpetata, pigem tulevad ikka elektroonikud koolist…. Õnneks, ma ütlen suureks õnneks on meil siis need vanemad kolleegid olemas, kes nooremaid välja õpetavad.Mis elektroonikast te räägite?Tegemist on ju tõstukitega?! Oi, elektroonikat on neis kõvasti, mõnel masinal on lausa 300-leheküljeline kasutusjuhend kaasas! Ja on olemas isegi täiesti iseliikuvaid ja isemõtlevaid tõstukeid. Aga muidugi on ka lihtsamaid. Elektroonikaga ongi nii, et mida rohkem seda masinal on, seda parem inimesel sellega tööd teha. Kollektiiv on ka meil sellist tüüpi, kes tahaks isegi rohkem selle töö ja raskete ülesannetega tegeleda.Näiteks juhtus ühes tootmisettevõttes ükskord selline halb lugu, et inimene sai tõstukit juhtides infarkti aga masin sai aru, et midagi on valesti ning jäi seisma – tänu targale masinale ei saanud keegi viga. Seega jah, elektroonikat on neis tegelikult palju – masinad jälgivad inimese tegevust ja saavad aru, kui midagi valesti on, samas jälgivad nad pidevalt enesekorrasolekut ja kui avastavad mingi suurema vea, jäävad seisma kohe. Muidugi kuvavad nad displeile juhile ka väiksemaid hoiatusi ja meeldetuletusi, aga jah, kui ta taipab, et edasi tegutsemine võib mõne vea veelgi hullemaks ajada, jääb ta seisma ja nõuab remonti, masin ise otsustab seda.Niisiis, alustasime remondiettevõttena, alul me ei müünud, meile meeldis me töö, aga ühel hetkel tuli välja, et kliendid tahaks ikka osta ka ja nii me müüma hakkasimegi.Eks me töö ole mõnikord muidugi raske ka – alati ei tea ju, kui kaua mingi remondiga läheb, sõidad Tartusse või Põlvasse kliendi juurde ja juhtub suurem viga olemas… vaadake, meil on ikka nii, et kui remontimisega juba alustad, siis pead lõpetama ka, pole ju mõtet ööseks koju sõita, kliendil töö seisma jätta ja siis hommikul uuesti minna – ja nii venivadki päevad mõnikord öösse välja. Aga meil on väga hea tööõhkkond, et kui oled mingil õhtul kauem töötanud ja hommikul otseselt kusagile kiirelt minna pole vaja, siis pole vaja ka niisama kontorisse istuma tulla.Need on need paljuräägitud väikefirma eelised?Jah, ja see annab kliendile ka eelise, sest me saame tegelikult ka kiiresti reageerida – kui klient helistab, et tõstuk on rikkis, saame üsna ruttu brigaadi välja saata, sest me saame oma ülesannetes paindlikumalt tegutseda. Ja meie suur kogemus võimaldab aga tavaliselt meil juba enne kohale sõitmist aru saada, milliste oskustega inimene saata ja millised tööriistad-varuosad talle kaasa panna.Meil on väike firma, me saame üksteist toetada ja aidata, jah, meil pole küll uhket kontorit ja nahkmööblit, aga me saame oma inimestest tegelikult ka hoolida – teeme mõnikord ühisüritusi, käime koos kalal, metsas... Sest kõige tähtsamad ongi ju need inimesed siin.Nagu sõbrad?Jah, võib nii öelda küll. Ja see aitab ka klienti, sest kui on vaja, siis lähed kliendi juurde – meil pole mingeid rangeid graafikuid – keegi ei istu oma aega tagumikutunde. Elu on elu, ei saa silmi selle ees kinni panna, ei saa kõike äriks pöörata.Ma ei peagi seda äriks, see on rohkem hobi. Või õigemini – see on minu ja mu kolleegide teadmiste kasutamine palga saamiseks! See ei ole lihtsalt äri, see on kogu mu elu!
TASUB TEADAPetrem (
www.petrem.ee) on väike ja mobiilne firma, mis täidab klientide vajadusi võimalikult kiiresti;vastab klientide telefonikõnedele 24 tundi ööpäevas;annab tehtud töödele garantii.
MIS ON MIS?Petrem OÜ põhitegevus on kvaliteetse Saksa tootemargi STILL uue ja kasutatud laotehnika müük, hooldus, diagnostika ja remont.STILL (
www.still.de) tehnika konstruktsioon võimaldab teostada kogu tehnilist teenindamist kliendi juures kohapeal – „kanali“ olemasolu ei ole vajalik.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.