Artikkel
  • Kuula

    Jaguar Land Roveri teekond nullheideteni: mida selleks tuleb teha?

    Kliimamuutuste mõju saab üha selgemaks ning ettevõtted otsivad vastust keerulisele küsimusele, kuidas vähendada enda tekitatud keskkonnamõju. 2015. aasta Pariisi kliimakonverentsi järel on ettevõtetel ka selge teekaart, mida järgida. Tänu kliimakonverentsi kokkulepetele saavad ettevõtted oma tegevusi jätkusuutlikumaks muutes toetuda teaduslikule metoodikale ning mõõdetavatele tulemustele. Tuntud luksusautode tootja Jaguar Land Rover plaanib oma „Reimagine“ strateegia raames saada 2039. aastaks kogu tootmis-, tegevus- ning väärtusahela ulatuses heitevabaks ettevõtteks.

    Arvutused (Shutterstock)
    Milliseid samme aga niivõrd ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks tegema peab ning millistele ohtudele tuleb teekonnal tähelepanu pöörata?

    Heitevaba standard

    Jätkusuutlikkust aitavad tagada ühtsed standardid ja selged reeglid, mille loomisel on oluline osa 2015. aastal asutatud Science Based Targets Initiative (SBTI), ehk teaduspõhiste eesmärkide algatuse koalitsioonil. SBTI aitab ettevõtetel seada täpseid ning teaduspõhiseid heitekoguste vähendamise eesmärke, mis on kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe põhimõtetega.
    Jaguar E-PACE (tootja foto)
    Kiirete tulemuste saavutamisel on oluline ka 2021. aastal kokku tulnud sotsiaalselt vastutustundlike organisatsioonide – näiteks Maailma Loodusvarade Instituudi ja Maailma Looduse Fondi – ekspertide töö, kes esitlesid üheskoos esimest nullheidete standardit.
    Nii anti ettevõtete käsutusse heitekoguste vähendamise raamistik, mis on kooskõlas eesmärgiga hoida ülemaailmne temperatuuritõus 1,5 kraadi piires võrreldes tööstusrevolutsiooni-eelse ajaga. Ettevõtetele loodud tegevusplaan näeb pikemaajaliste eesmärkide kõrval ette vajadust seada lühiajalisi eesmärke ning piiranguid saastavatele tegevustele, aga ka kompensatsioonimehhanisme.
    Jaguar E-PACE linnamaastur (tootja foto)
    Kuigi üldlevinud eelduse järgi peavad ettevõtted piirama vaid süsinikdioksiidi heitekoguseid, siis tegelikult hõlmab teekond kliimaneutraalsuseni enamat. Olulisel kohal on ka metaani, dilämmastikoksiidi ja muude heitekoguste piiramine ning just seda ekspertide poolt koostatud teekardid saavutada aitavadki.

    Võtmeküsimused

    Soomes tegutseva ning kliimamuutuste eksperte, ärijuhte ja sõltumatuid teadlasi ühendava organisatsiooni Compensate soovituste kohaselt peavad heitevabad ettevõtted enne tegevuskava paika panemist vastama mitmele võtmeküsimusele. Kuidas määratleda edu hindamiseks vajalike arvutuste ajaraamistikku? Kelle heitekoguseid arvestada? Kuidas valida, milliseid heitekoguseid arvestada? Millised on võimalikud kompensatsioonivõimalused ja kuidas tagada, et need toimiksid?
    Jaguar I-PACE (tootja foto)
    Üheks olulisemaks küsimuseks ongi see, millise ajaga tänaseid tulemusi võrrelda? Ajakava määratlemisel soovitavad SBTI loojad kõigepealt hinnata, kas heitekoguste andmed on õiged ja kontrollitavad. Seejärel tuleks võrdlusaastaks valida ettevõtte üldise tegevuse ja kasvuhoonegaaside heitekoguste seisukohast representatiivne aasta.
    Võrdluskuupäev on sisuliselt lähtepunkt, mille järgi seatakse ambitsioonikaid eesmärke ning see ei tohi olla varasem kui 2015. aasta. Teadlased julgustavad pikaajaliste eesmärkide kõrval seadma ka lühema perspektiiviga eesmärke, kasutades selleks sama arvestusperioodi alguspunkti. Näiteks, kui lõplik siht on saavutada 2050. aastaks nullheited, siis 2030. aastaks tuleks heitkoguseid vähendada näiteks 50% võrra.
    Keskkonnahoid (Shutterstock)
    Jaguar Land Rover vähendab 2030. aastaks oma autotootmisest ja ettevõtte tegevusest tulenevaid otseseid kasvuhoonegaaside heitekoguseid 46% võrra võrreldes 2019. aastaga. Samuti on ettevõte võtnud kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heitekoguseid sõiduki kohta keskmiselt 54% kogu tootmisahela ulatuses ja 60% sõiduki eluea jooksul. Need eesmärgid seadis ettevõte tihedas koostöös SBTIga.
    Range Rover Sport (tootja foto)

    Süsinikdioksiid pole ainus

    Nullheidete poole liikumisel ei saa piirduda ainuüksi süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisega. Teadlased soovitavad heidete statistikat arvutades võtta arvesse kõiki Kyōto protokollis välja toodud heitgaase: süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), fluorosüsivesinikud (HFC), perfluorosüsivesinikud (PCF) ja väävelheksafluoriid (SF6). Lisaks tuleks tähelepanu pöörata lämmastiktrifluoriidile (NF3).
    Esmalt tuleks määratleda tegelik olukord ja tegevused, mille heitekoguseid ja heitekoguste vähenemist arvutatakse. Esimene ja kõige lihtsamalt kontrollitav kategooria hõlmaks näiteks heitekoguseid, mis pärinevad otseselt ettevõttest või ettevõtte kontrolli all olevatest allikatest, näiteks autotootjate puhul oleks need toodetud sõidukite ja tootjatehase heitekogused. Järgmisena saab arvutada kaudsed heitkogused, mis tulenevad ostetud energiast – näiteks erinevad märkimisväärselt tuulest või gaasist saadud elektrienergia heitekogused.
    Kolmandana saaks arvesse võtta kõiki muid heitekoguseid, mis tekivad ettevõtte väärtusahelas. Autotootjate puhul võib see hõlmata komponentide ja teenuste tarnijate tegevust, seetõttu kutsub Jaguar Land Rover üles kõiki oma peamisi tarnijaid – tootjaid ning hooldus- ja logistikateenuste pakkujaid – töötama samaäärsete kliimaeesmärkide nimel.
    Range Rover Sporti salong (tootja foto)

    Miljardeid investeeringuid

    Jaguar Land Roveril on kavas kliimaeesmärkide täitmiseks kulutada umbes 2,9 miljardit eurot aastas. See hõlmab investeeringuid elektritehnoloogiasse, vesinik-kütuseelementide arendamist ja uute nutikate süsteemide juurutamist, mis sillutavad teed järgmise põlvkonna sõidukitele.
    Tootja paneb nullheidete saavutamisel rõhku ka kõigele muule, alates materjalivalikust kuni autode disainini. Rangeid nõudeid rakendatakse terves tootmisprotsessis ja kogu tarneahela ulatuses. Ettevõte töötab välja ka akustrateegiat ja ringmajandusprotsesse, mis aitavad tagada toodetud sõidukite kliimaneutraalsusele alates tootmisest kuni sõidukite eluea lõpuni.
    Tehnoloogia (Shutterstock)
  • Hetkel kuum
Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Investor, kelle juures käivad rahahädas inimesed nõu küsimas
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Nädala raadiohitid: kas turgudel optimismi jagub?
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.

Olulisemad uudised

Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.