Jäta menüü vahele
Artikkel
- Sisuturundus
- Jaguar Land Rover
- 20. veebruar kell 14:00
Mets majakatusele ja elektriautod tänavatele, ehk kuidas teha linnad jätkusuutlikuks?
Suurettevõtetelt eeldatakse üha jätkusuutlikumat tegutsemist ja strateegilisi otsuseid, mis toetaks keskkonda. Jätkusuutlikkus ei saa piirduda vaid toodetega ega tootmisprotsessiga – saaste vähendamine, taastuvate energiaallikate kasutamine ning ringmajandus on samuti vajalikud. Tähelepanuta ei saa jätta ka kõike muud, mis valdkonda puudutab, kaasa arvatud kinnisvara-, jaekaubandus- ja transpordisektorit.
Rohehoone Milanos (Shutterstock)Eesmärgipärased pingutused kannavad vilja
Süsinikuaste on maailma üks suurimaid ja valusamaid keskkonnaprobleeme ning selle vähendamisel on transpordi- ja tootmissektori rolli raske alahinnata. Pariisi kliimakokkuleppes on öeldud, et selleks, et viia 2050. aastaks süsinikdioksiidi kogusaaste nulli, peaks 90% maailma teedel liikuvatest autodest olema elektrilised.Üleminek elektritranspordile on siiski vaid pool lahendusest. Oluline on ka see, kust elektriautosid toitev elekter pärineb, kuidas autosid toodetakse ja kuidas need eluea lõpus utiliseeritakse. See on ka põhjus, miks on edumeelsemad autotootjad asunud vaatama laiemat pilti ning võtma oma jalajälje arvutamisel arvesse ka pikaajalist mõju. Tootjad pööravad tähelepanu ka oma partnerite ja tarnijate tegevusele, nii jõutaksegi lõpuks selleni, et jätkusuutlikkust tagatakse terve väärtusahela ulatuses.Kõik see nõuab aega ning suuri investeeringuid. Näiteks Briti autotootja Jaguar Land Rover on oma tootmistegevuste süsinikuheitmeid globaalses mastaabis pea poole võrra vähendanud, ent isegi selle verstapostini jõudmine nõudis keerukaid ja mitmetahulisi lahendusi, alates kõikide protsesside optimeerimisest, et vähendada energiakulu, kuni tehastes ja nende ümber leedvalgustite kasutusele võtmiseni.Lisaks investeeris ettevõte palju hoonetesse ning vähendas nende mõju loodusele. Autotootja tehastele ja tootearenduskeskustele on omistatud Carbon Trusti sertifikaadid, mis kinnitavad, et erinevate tegevuste koosmõjul on hoonekomplekside süsinikdioksiidisaaste edukalt neutraliseeritud.Land Rover Defender (tootja foto)Taimed vähendavad saastet ja jahutavad õhku
Jätkusuutlikkust ei saa tagada üksnes tehases, oluline on vaadata laiemat pilti ning mõista, et keskkonda mõjutavad oluliselt ka seotud valdkonnad ning loomulikult see, kuidas tooteid kasutatakse.Auto- ja transporditööstuse puhul on heaks näiteks linnaruum. Auto võib küll sõita vaid elektri jõul, kuid kui ülejäänud keskkond liigub vanas rütmis ning elektrisõidukite kõrval sõidavad saastavad sõidukid, ei saa täielikust jätkusuutlikkusest rääkida. Seetõttu peavad muutused olema kõikehõlmavamad ning puudutama teisigi seotud valdkondi – autotöötuste puhul näiteks linnaruumi.Eesti Maaülikooli maastikuarhitektuuri õppetooli juhataja professor Simon Bell märkis, et viimasel ajal on populaarsemaks muutunud materjalide taaskasutamine ning erinevate looduslike materjalide kasutusele võtmine, mis langetab uute ressursside vajadust. See on aidanud tõsta ka üldist teadlikkust ning juhatada sisse uued trendid nii loodushoius, materjalikasutuses kui ka ühiskonnas laiemalt.„Teadlikkus taimede ja üldse bioloogilise mitmekesisuse tähtsusest keskkonnas kasvab ja nii on see ka seoses linnadega. Linnade roheline ja sinine infrastruktuur – rohelised elemendid nagu pargid ja linnametsad ning sinised vee-elemendid nagu jõed ja järved – on loodusele kasulikud ja neid hinnatakse üha enam. Jätkusuutlikkus muutub linnaplaneerimisel üha olulisemaks,“ ütles Simon Bell.Näiteks suurlinnades on tihti suvel talumatult palav, sest betooni, asfalti ja muid soojust neelavaid pindu on väga palju. Probleemi lahendus on rohelus, mis on ka tasapisi linnadesse naasmas. Tänavate äärde istutatud taimed, eriti varju heitvad puud, aga ka teised haljastuslahendused mitte ainult ei kaunista keskkonda, vaid jahutavad ka pindasid ning langetavad linnakeskkonna temperatuuri.Rohelised vööndid
Linnaruumi mõjutavad paljud inimtekkelised tegurid. Professor Belli sõnul suurendab igasugune inimtegevus saastet ning seda on võimatu vältida. See aga ei tähenda, et heitgaaside ja muude kahjulike osakeste nullheitmete poole püüdlemine oleks asjatu pingutus – pigem vastupidi.Näiteks istutatakse juba täna edukalt linnaruumi lilli ja põõsaid ning rajatakse uusi parke. Haljasvööndid aitavad keskkonda puhastada ning elanike meeleolu parandada – suurem osa inimesi tunneb end paremini pigem ümbritsetuna loodusest kui betoonmüüridest.Professor Simon Bell: „Selleks, et taimed vähendaksid oluliselt saastet, tuleb valida teatud tüüpi taimi. Näiteks selliseid, mis koguvad sügisel maha langevatele lehtedele õhust kahjulikke osakesi. Samuti on oluline, et taimekasv oleks tihe, et luua nii piisav puhver. Kuna aga linnas tekitavad sõidukid pidevalt uut saastet, ei saa õhk ainuüksi tänava äärde istutatud taimede toel puhtaks muutuda – vaja on teha rohkem.“Loodusega rikastatud hooned
Professor Bell toob uuenduslike ideede kohta näiteks Milano kõrghooned, mis on tihedalt kaetud taimestikuga, samuti Singapuri lopsakad botaanikaaiad, Sydney 150 aasta vana rohelise müüri või Saksamaa korterelamute katused, mis on tihedalt haljastusega kaetud.„Milano kõrghooned, mida tuntakse kui „vertikaalset metsa“, on kogu maailmas laialt teada. Kuna hooned on rohelised maast katuseni, on saaste hulk seal ka väiksem. Mõistagi on neis hoonetes kuulda vähem müra kui tavalistes kõrghoonetes ning valgus sarnaneb palju enam looduslikule,“ selgitas ekspert.Huvitavaid ja jätkusuutlikke linnaruumi projekte tuleb terves maailmas jõudsalt juurde. Näiteks Kopenhaagenis, mille eesmärk on saada 2025. aastaks maailma esimeseks süsinikuvabaks linnaks, asub suur jäätmeid töötlev elektrijaam, mille katusel on park. Külmematel kuudel muutub see haljasala 400 meetri pikkuseks mäesuusanõlvaks, kuid suusatada ja lumelauaga sõita saab nõlva kunstkattel aastaringselt.Jaguar Land Roveri arenduskeskus (tootja foto)Sarnaseid lahendusi võetakse kasutusele ka autotööstuses. 2019. aastal renoveeriti ja laiendati Suurbritannias Gaydonis asuvat Jaguar Land Roveri tootearenduskeskust, mille raames säilitasid projekteerijad looduslikud veekogud ja lisasid 11 hektarit rohelust. Hinnanguliselt õnnestus tootjal seeläbi koosmõjus bioloogilise mitmekesisuse edendamise programmiga suurendada territooriumil taime- ja loomaliikide arvu 25% võrra.Täiendavad väljakutsed tööstuspiirkondades
Loomaliikide mitmekesisus on aina teravamalt tähelepanu keskmesse tõusmas. Ka Eesti linnades võib nii eramajade hoovides kui ka kortermajade rohealadel kohata siile, jäneseid ja teisi väiksemaid loomi. Tööstuspiirkondadesse ei kipu aga ka kõige kohanemisvõimelisemad loomad.Professor Simon Bell: „Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine tööstushoonete läheduses on palju keerulisem. Loomi võib häirida vali müra, suits, lõhnad või isegi tugev magnetväli. Loomade ligimeelitamiseks ja hoidmiseks tuleb kõik need mõjud viia miinimumini.“ Näiteks saab luua rohelisi alasid ja -koridore ning paigaldada sobivatesse kohtadesse linnumaju või putukahotelle. Kui muru vähem niita ja sellel moel soodustada põllulillede kasvamist, on ka see ekspertide sõnul suurepärane ja soodne lahendus erinevate liikide piirkonda meelitamiseks.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Vitali Šipilov: esimene "taastuvenergia seadus" sisaldab selle mõju vähendavaid kompromisse
Enne valimisi võttis riigikogu vastu taastuvenergia valdkonnas ulatusliku muudatuste paketi, mis peaks aitama võidelda ebapiisava võrguvõimsusega ning liigse bürokraatiaga tuuleparkide arendamisel. Seadusest paistab paraku aga taas fragmentaarsus, otsustamatus ja kirik-keset-küla-lähenemine, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Vitali Šipilov.
Enne valimisi võttis riigikogu vastu taastuvenergia valdkonnas ulatusliku muudatuste paketi, mis peaks aitama võidelda ebapiisava võrguvõimsusega ning liigse bürokraatiaga tuuleparkide arendamisel. Seadusest paistab paraku aga taas fragmentaarsus, otsustamatus ja kirik-keset-küla-lähenemine, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Vitali Šipilov.
Euroala alusinflatsioon kiirenes rekordini
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Liitu Äripäeva uudiskirjaga, mis toob sinuni iga päev olulised majandusuudised!
Ralli: USA indeksid lõpetasid reedel nii päeva kui nädala vaates tublisti rohelises
Reedel sulgusid USA aktsiaindeksid kõvas plussis, sest S&P 500 kerkis 1,4 protsenti, Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis 1,2 protsenti ja tehnoloogiamahukas Nasdaq Composite rallis kõige enam ehk koguni 1,6 protsenti. Karuturust toibudes on sellised numbrid lootustandvad.
Reedel sulgusid USA aktsiaindeksid kõvas plussis, sest S&P 500 kerkis 1,4 protsenti, Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis 1,2 protsenti ja tehnoloogiamahukas Nasdaq Composite rallis kõige enam ehk koguni 1,6 protsenti. Karuturust toibudes on sellised numbrid lootustandvad.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Valitsus jätnuks Sutteri preemiata, nõukogu ei pidanud seda miskiks "Kuidas saab maksta preemiat, kui nad ei ole ülesannetega hakkama saanud?"
Valitsusega piike murdnud Hando Sutterile võinuks tüli Reformierakonna ministritega kalliks maksma minna, sest ei rahandus- ega peaminister pea põhjendatuks maksta lahkuvale Eesti Energia juhile üle 75 000 euro tulemustasu. Ettevõtte nõukogu ei pidanud valitsuse kriitikat aga mikski.
Valitsusega piike murdnud Hando Sutterile võinuks tüli Reformierakonna ministritega kalliks maksma minna, sest ei rahandus- ega peaminister pea põhjendatuks maksta lahkuvale Eesti Energia juhile üle 75 000 euro tulemustasu. Ettevõtte nõukogu ei pidanud valitsuse kriitikat aga mikski.
Bahmuti kaitsjad said Ragnar Sassilt auto. "Võitleme iga hoone pärast"
Ragnar Sassi eestvõttel organiseeritud Eesti abikonvoi eile Kiievisse jõudnud 13 autost üks kingiti täna Bahmuti linna kaitses osalevale Ukraina üksusele.
Ragnar Sassi eestvõttel organiseeritud Eesti abikonvoi eile Kiievisse jõudnud 13 autost üks kingiti täna Bahmuti linna kaitses osalevale Ukraina üksusele.
Trump sai kriminaalsüüdistuse, lähipäevil ootab teda vahistamine
Donald Trumpist sai neljapäeva hilisõhtul esimene USA endine president, kes on saanud vandekohtult kriminaalsüüdistuse.
Donald Trumpist sai neljapäeva hilisõhtul esimene USA endine president, kes on saanud vandekohtult kriminaalsüüdistuse.
Loovagentuuri juht: meie tehisintellekti abi tekstiloomes ei kasuta
Me kasutame tehisintellekti abi teinekord visualiseerimiseks, aga tekstiks mitte, lausus Äripäeva hommikuprogrammis loovagentuuri Optimist Creative´i tegevjuht Magnus Lužkov.
Me kasutame tehisintellekti abi teinekord visualiseerimiseks, aga tekstiks mitte, lausus Äripäeva hommikuprogrammis loovagentuuri Optimist Creative´i tegevjuht Magnus Lužkov.
Küpsised
Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.
- Luban kõik
- Ainult vajalikud
- Muudan eelistusi