Artikkel
  • Kuula

    Suur uuring: Eesti ettevõtted ei kasuta videoturunduse täielikku potentsiaali

    Kui maailmas kasutavad ühe turundustööriistana videot koguni 91% ettevõtetest, siis Eestis väärtustavad liikuvat pilti kõigest 57%. Brändiraamatut luues panustatakse suuri summasid ja teatakse, mida kliendile öelda soovitakse, kuid sellele, et tõelise hoo oma tegemistesse võib sisse lükata hoopis video-või animatsioonikeel, ei mõelda. Kuid Müller Media omaniku ja loovjuhi Taimar Müller sõnul oleks aeg.

    Müller Media omanik ja loovjuht Taimar Müller
    Kell on kaheksa hommikul. Vaatan veel enne tööleminekut telekat. Mitte küll uudiseid ega nostalgiatunde tekitamiseks multifilme, vaid hoopis reklaame. Vaatan neid selleks, et saada ülevaade, millise valdkonna ettevõtted end täna enim reklaamivad ja kui hästi nende reklaamid tänapäevastele kvaliteediootustele vastavad. Ütlen ootustele, mitte nõuetele, sest kvaliteedinõuet reklaamidele meil paraku ei eksisteerigi.
    Kuigi loovjuhina on mul küllaltki raske tarbida kehva kvaliteediga reklaami, on kvaliteedinõuete puudumine konkurentsihimuliste ettevõtete jaoks tegelikult hea uudis. Miks see nii on, räägin hetke pärast lähemalt, aga esmalt vaatame üle kui oluline on videoturundus Eesti ettevõtetele üleüldiselt. Lisan täpsustuseks, et videoturunduse all peame silmas kõikvõimaliku videosisu loomist ja levitamist ettevõtte turunduslikel eesmärkidel.

    Mujal maailmas peab videoturundust oluliseks 96%, Eestis vaid 57% ettevõtetest

    Viisime kahe kuu vältel läbi uuringu enam kui viiesaja Eesti ettevõtte seas, et selgitada välja kui palju meie kohalikus regioonis videoturundust kasutatakse. Ühtlasi võrdleme tulemusi laiema maailmaga ja arutame, mida meie kohalikud ettevõtted saaksid senisest paremini teha. Rõõm on tõdeda, et vastajate arv oli üle ootuste suur, mis näitab, et huvi antud teema kohta on kõrge. Eestis pole ringluses kuigi palju materjale, mis aitab turundajatel sellel teemal ajakohast informatsiooni leida, seega loodame, et käesolev artikkel aitab videoturundusele natukene valgust heita.
    Võtsime võrdluseks ette Wyzowl agentuuri küsitluse samal teemal, milles osales 528 ettevõtet üle maailma. Nende uuringust selgus, et lausa 91% ettevõtetest kasutab videot turundustööriistana, mis võrreldes Eestiga on 33% suurem number. Nende uuringust selgus ühtlasi, et 96% ettevõtetest peab videot oluliseks turundusvahendiks. Meie küsitlusest selgus, et Eestis peab videot oluliseks vaid 57% ettevõtetest ning seejuures kasutab kõigest 42% ettevõtetest videot regulaarse osana turundusplaanist. Muu maailmaga võrreldes oleme me alles poolel teel.
    Wyzowli uuringust on selgunud ka peamised põhjused, miks turundajad ei kasuta videoturundust. Kõige suurem põhjus on ajapuudus, seejärel teadmatus, kust üldse pihta hakata. Vaatame, kes Eestis ettevõtetele videosisu loob.
    See, et enamik videosisu loovad ettevõtetele oma töötajad, kajastub selgelt ka reklaamklippides, mis meile igapäevaselt turunduskanalites silma jäävad. Siinkohal tuleksin tagasi algusesse, kus lubasin mainida, miks kvaliteedinõuete puudumine reklaamidele konkurentsihimuliste ettevõtete jaoks hea on. Peamine põhjus seisneb selles, et suur osa reklaamidest, mis vaatajateni jõuavad, pole loodud oma ala spetsialistide poolt, mis loob olukorra, kus kvaliteetse ja läbimõeldud reklaamiga hallist massist eristumine ei ole raske.

    Teatakse, mida öelda soovitakse, ent kuidas seda teha, mitte

    Mida näen samuti küllaltki tihti on see, et ettevõtted panustavad pikki kuid ja kümneid tuhandeid eurosid brändiraamatu loomisele, kus on kirjas, mida see bränd öelda tahab ja kuidas seda öelda tuleks, ent seejuures ei ole ühtegi rida selle kohta, milline peaks olema ettevõtte video- või animatsioonikeel. Liikuv pilt on see, mis puhub brändile elu sisse. Kas animatsioon peaks olema positiivne, luksuslik, mänguline, inspireeriv? Kui ettevõte ei mõtle neid asju läbi, on kogu brändi loomise töö jäetud poolikuks. Enamik ettevõtteid isegi ei tea, et see on miski, mille peale peaks mõtlema.
    Uuringus selgitasime ka välja, millised on peamised meediumid, kus videoturundust kasutatakse.
    Selge on see, et internet on aastaid olnud ettevõtete peamine turunduskanal ja tõenäoliselt selleks ka jääb. Unustada aga ei tasuks erinevate kanalite koos rakendamise jõudu. Uuringutest on selgunud, et pea 88% inimestest kasutab televisiooni vaatamise ajal teist seadeldist ja neist 71% kasutab mobiili või tahvlit selleks, et uurida lähemalt millegi kohta, mida nad telerist nägid. Lisaks on telereklaamide ja sise- või välimeedia ekraanide kasutamisel ka eraldiseisvalt mitmeid muid eeliseid võrreldes internetiga, mis moodsal ajal turundajatel tihtipeale kahe silma vahele võivad jääda.

    Ärge kartke anda ausat tagasisidet ja omapoolseid ideid!

    Lõpetuseks tahaksin anda nõu hoopiski agentuuridele ja vabakutselistele, kes ettevõtetele reklaame loovad. Ärgem unustagem, et ettevõtted, kes videosid tellivad, ei ole üldjuhul videoproduktsiooni ega animatsiooni spetsialistid. Ärge kartke anda kliendi mõtetele täiesti ausat tagasisidet ja lisada omapoolseid ideid. Kui me ei paku klientidele lihtsalt teenust, vaid ekspertiisi, viime üheskoos oma valdkonda kõrgemale, nii teadmiste kui kvaliteetsemate ja loomingulisemate tööde näol.
    Müller Media üks peamisi missioone agentuurina on jagada informatsiooni videoturunduse kaasaegsetest trendidest ja võimalustest, pakkudes seejuures maailmatasemel reklaamlahendusi. Võta meiega kindlasti ühendust, et saada teada, mil moel saame teie ettevõtte eesmärkide saavutamisel abiks olla! Kirjuta meile kodulehel www.myllermedia.com.
    Vaata ka Müller Media LinkedIn ja Müller Media Facebook.
  • Hetkel kuum
Peter Hunt müüs maha Wendre tehasehooned Kinnisvara läks kaubaks ligi 40 miljoni eest
Euribor ja kõrged hinnad mitmekordistasid koduostjate kulusid
Raul Puusepp näeb ettevõtete plaane libisemas sahtlisse
Raadiosaated
Otto Pukk suures intervjuus: Euroopa elektroonikatööstus jääb Hiina kontrolli alla kauaks
Euroopa ja USA on küll hakanud elektroonikatööstust Hiinast oma turgudele kolima, kuid see võtab aastakümneid aega ja toormaterjalid jäävad endiselt Hiina kontrolli alla, rääkis elektroonikatööstuse Incapi juht Otto Pukk.
Euroopa ja USA on küll hakanud elektroonikatööstust Hiinast oma turgudele kolima, kuid see võtab aastakümneid aega ja toormaterjalid jäävad endiselt Hiina kontrolli alla, rääkis elektroonikatööstuse Incapi juht Otto Pukk.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Kaimar Karu: valitsusjuhi üleskutse alandada müügihindu on populism
Kestlike lahenduste otsimise ja koostöö asemel kord kodanikke, kord ettevõtteid süüdlasena sihtmärgiks seadev riigivalitsemine on käpardlik, kirjutab ettevõtja, endine väliskaubanduse ja IT-minister Kaimar Karu vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kestlike lahenduste otsimise ja koostöö asemel kord kodanikke, kord ettevõtteid süüdlasena sihtmärgiks seadev riigivalitsemine on käpardlik, kirjutab ettevõtja, endine väliskaubanduse ja IT-minister Kaimar Karu vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kõik arvamuslood
Inflatsioon
Kaimar Karu: valitsusjuhi üleskutse alandada müügihindu on populism
Kestlike lahenduste otsimise ja koostöö asemel kord kodanikke, kord ettevõtteid süüdlasena sihtmärgiks seadev riigivalitsemine on käpardlik, kirjutab ettevõtja, endine väliskaubanduse ja IT-minister Kaimar Karu vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kestlike lahenduste otsimise ja koostöö asemel kord kodanikke, kord ettevõtteid süüdlasena sihtmärgiks seadev riigivalitsemine on käpardlik, kirjutab ettevõtja, endine väliskaubanduse ja IT-minister Kaimar Karu vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kõik inflatsiooni artiklid
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
DelfinGroup plaanib maksta esimese kvartali eest dividendi
DelfinGroup teeb aktsionäridele ettepaneku maksta esimese kvartali eest üle 800 000 euro dividendi.
DelfinGroup teeb aktsionäridele ettepaneku maksta esimese kvartali eest üle 800 000 euro dividendi.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Myraka ettevõtlusblogi: mõistagi tabas mind raev, kuid härrasmees häält ei tõsta Täiendatud kell 9.53
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Juhtimine
Raadiohitid: kui palju kinnisvaraturg veel kukub?
Kinnisvara on jätkuvalt kuum teema: Tõnu Toompark ja Lenno Uusküla rääkisid raadiohittides, kuidas turg käitub praegu ja lähitulevikus.
Kinnisvara on jätkuvalt kuum teema: Tõnu Toompark ja Lenno Uusküla rääkisid raadiohittides, kuidas turg käitub praegu ja lähitulevikus.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Fantoomliitujad vabastasid gigavati jagu võrguvõimsust
Võrguettevõtete andmetel on fantoomliitujad pärast elektrituruseaduse muudatuste jõustumist vabastanud juba üle 1000 megavati jagu võrguvõimsust.
Võrguettevõtete andmetel on fantoomliitujad pärast elektrituruseaduse muudatuste jõustumist vabastanud juba üle 1000 megavati jagu võrguvõimsust.
Kõik Rohepöörde artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Omavoliline sillaehitus tõi ettevõtjatele jama kaela: "Mine või hulluks!"
Naabriks ärimagnaadi loata karjäär: Margus Linnamäe firma kukkus vähikasvatuse nime all kruusa kaevandama
Tallinn kaevab, nagu homset poleks
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Aega on: riigiaparaadi säästuplaanid lasevad end oodata
Koalitsioonileppe avalikustamisel käidi kohe välja maksumuudatused ja lubati leida kahe kuuga ka kokkuhoiukohad ministeeriumides, kuid viimaseid alles otsitakse ning enne sügist midagi lukku ei lööda.
Koalitsioonileppe avalikustamisel käidi kohe välja maksumuudatused ja lubati leida kahe kuuga ka kokkuhoiukohad ministeeriumides, kuid viimaseid alles otsitakse ning enne sügist midagi lukku ei lööda.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Saare ja Oolo investeerimise tööriistad, mis aitavad jõuda miljonist edasi
Seekordses „Lavajuttude“ saates jagavad investorid Kristi Saare ja Marko Oolo investeerimise tööriistu, mis aitavad luua tee finantsvabaduseni ja jõuda portfelliga miljonist edasi.
Seekordses „Lavajuttude“ saates jagavad investorid Kristi Saare ja Marko Oolo investeerimise tööriistu, mis aitavad luua tee finantsvabaduseni ja jõuda portfelliga miljonist edasi.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Tunnustatud treener Jekaterina Remets-Morozova: oleks viisakas, kui kõik oskaksid riigikeelt
Juuraharidusega Jekaterina Remets-Morozova on aastaid noppinud auhindu fitnessitreenerina. Seitse aastat tagasi eesti keele ära õppinuna on ta seisukohal, et riigikeele omandamine on viisakas ja seda peaksid tegema kõik.
Juuraharidusega Jekaterina Remets-Morozova on aastaid noppinud auhindu fitnessitreenerina. Seitse aastat tagasi eesti keele ära õppinuna on ta seisukohal, et riigikeele omandamine on viisakas ja seda peaksid tegema kõik.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.