Nõmme endises jaamahoones asuv Elsa on tõeline vanakooli restoran. Ettekandjatel on põlled ning menüüs sült, keedetud keel, borš ja hanepraad.
- Nostalgiahõnguline sisekujundus on inspiratsiooni saanud möödunud sajandi kolmekümnendatest aastatest. Foto: Raul Mee
Nõmme raudteejaama võib pidada kunagise iseseisva linna, nüüdse Pärnuga võrreldava elanike arvuga linnaosa sümbolehituseks: “peatus 7. verstal”, kuigi alguses ilma jaamahooneta, pani aastal 1872 aluse Nõmme kui suvituslinna arengule. Praegune jaamahoone pärineb 1930. aastatest, mil Nõmme oma 22 000 elanikuga oli Eesti suuruselt viies linn.
Kolmekümnendaid aastaid meenutab ka Elsa, raudteejaama nostalgiline restoran, oma rohelisele tapeedile veetud retrostiili elektrijuhtmete, potipalmi, vana pianiino ja vinüülplaatide krigiseva muusikaga. Menüü otseselt kolmekümnendaid ei püüa ja on pigem läbilõige Eesti eelmise sajandi restoraniklassikast ehk kohaliku jume omandanud Vene, Saksa ja Prantsuse roogadest. Restoranid on ju ikka nooblimad olnud kui koduköök ja nii ei pakuta ka Elsas mulgi putru ega mulgi kapsast, vaid hane ja parti, küülikut ja lammast.
Maitseelamus
24 p (30 võimalikust)Toit ja jook: 8Teenindus: 8Interjöör: 8
Aadress: Jaama 18, TallinnTelefon: 56235167Avatud: T-N 12-21, RL 12-23, P 12-21Põhiroogade hinnad: 8-15 eurot
Eelmisi Äripäeva restoraniteste loe
www.aripaev.ee/restoranitest
Noobel mulje
Elsa esituses on meie kulinaarne ajalugu väga maitsev ja isegi omajagu esinduslik. Aus sibulasupp, mahe vasikasült koos krõmpsu punapeedi ja tulise mädarõikaga, lopsakas hanepraad ja väärikas tanguvorst, jõulised lambapelmeenid, tõsine Kirju koer on Eesti köögi parimad palad, mis üleüldises kulinaarsete trendide püüdmises ära on ununemas.
Erinevalt “uut Eesti kööki” otsivatest restoranidest ei otsi Elsa midagi, teeb nii nagu ikka tehtud ja see tuleb tal hästi välja. Isegi üllatavalt hästi ühe väikese ja vaikse restorani kohta, kellest vaatamata rohkem kui aasta pikkusele ajaloole kusagil õieti juttu pole tehtud.
Hani on meie restoranides vägagi haruldane linnukene. Elsal on see olemas, haneprae juurde pakutakse hapukapsast, tanguvorsti ja kartulit ehk seda, mida ikka on pakutud, neid kõige traditsioonilisemaid lisandeid. Ometi pole igav, sest (hea) maitse on igavene. Justkui oleks toit vanaema või kokaks õppinud vanatädi tehtud. Sama lugu oli vasikasüldiga: nii sült ise kui selle juurde pakutud marineeritud seened ja kurgid, keedukartul ja mädarõikakaste on küll igipõlised, kuid üldse mitte igavad, vaid ausast toorainest ja hästi tehtud. Viinaga maitsestatud toidud
Ajalooga kokkusobivaks kiiksuks on Elsal viin. Kõigepealt on viinaga paari pandud mõned eelroad - nii saab kalamarja juurde ka pitsi viina. Viinalt on maitset saanud ka jäätis, viina-halvaajäätis. Vähe sellest, Elsal on lausa viina-erimenüü “Jaamaülema õhtusöök viinakuradiga”, kus eelroast magusani kõik road viinalt maitset saanud. Juures jutt Eesti viinaajaloost. Viinajoojaid sellel varajasel õhtutunnil jaamarestoranis siiski ei olnud. Joodi pigem veini.
Majavein, mis on ju restorani üheks visiitkaardiks, oli keskmisest väärikam, kohv korralik ja ettekandjad nobedad. Pisut üle võlli läks vaid eelmise sajandi esimesest kolmandikust pärinev muusika, mis - koos oma raginate ja kahinatega - pisut liiga valjuks oli keeratud.
Seotud lood
Eestis seisavad tuhanded lapsed ja pered silmitsi väljakutsetega, mida on raske ette kujutada. Üks väike heategu võib nende elus palju muuta. Sel aastal astus
Wallester – innovaatiline finantstehnoloogia ettevõtte, mida tunnustati hiljuti Eesti edukaima idufirmana – olulise sammu ja asus partneriks MTÜ-le
Naerata Ometi. Selle organisatsiooni eesmärk on tagada, et keegi ei peaks eluraskustega üksi silmitsi seisma.