50 000 eurot – sellisele summale hindas riik 20 aastat pingutusi ja investeeringuid, mis ehitusfirma Maru omanikud on mahajäetud Nõmmeveski hüdroelektrijaama taastamisse panustanud.
Elektrijaama taaselustamise plaanid läksid luhta, kui riik arvas rajatise Lahemaa pargi looduskaitsevööndisse. Samas peavad ärimehed endiselt tagama hüdroelektrijaama varemetesse sisenevate turistide turvalisuse.
Nõmmeveski juga Valgejõe kanjonis on Lahemaa rahvuspargi üks maalilisemaid kohti. Turistid ei saa märkamata jätta, et maastikku täiendavad monumentaalsed betoonvaremed – endine hüdroelektrijaam. Rohkem kui kaks aastakümmet tagasi hakati rääkima selle taastamisest ja taaskäivitamisest.
Kuid tänavu saja-aastaseks saaval tööstuspärandi alal ei käi mingit tööd. Selle põhjuseks on konflikt omaniku ja keskkonnaametnike vahel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Inimeste eelistused looduses liikumisel on väga erinevad. Eestis on aga palju imelisi kohti, mille vahel valida, kirjutab 19. juunil Äripäeva tellijatele ilmunud Suve eri.
“Põllumees Toots sündis vajadusest paremini mõista, kuidas Eesti põllumees end tunneb, kui ta vilja fikseerib, ja millised on tema suurimad kõhklused. Tahame pakkuda alternatiivi, mis aitab põllumeestel riske vähendada,” selgitas Scandagra Eesti teraviljaostujuht Urbo Vilibert virtuaalse põllumehe sünnilugu.