Eesti Ühispank armastab Figarot

Seitse aastat tagasi Viljandimaal loodud kooperatiiv Figaro tegeles alguses vahendusega ning paigaldas valvesignalisatsioonisüsteeme ja SAT-TV taldrikuid. Alates 1991. aastast otsustati hakata tegelema puiduga, kooperatiivist sai aktsiaselts.

Viljandi metsamajandi tegevdirektor Siim Sillamaa pettus viis aastat tagasi riigitöös ja võttis vastu pakkumuse asuda ASi Figaro kommertsdirektori postile, asudes aktiivselt Figaro metsaäri vedama.

1992. aastal läks Figarol korda teha esimene otseleping Soome suure puidukontserniga Enso-Gutzeit 1000 tihumeetri paberipuu ekspordiks. Sellele järgnesid lepingud 6000 ja 9000 tihumeetri peale. Figaro täitis need ja firma kosus.

1993. aasta jaanuaris õnnestus Siim Sillamaal sõlmida Enso-Gutzeitiga otseleping 95 000 tihumeetri paberipuu ekspordiks. Lepingu täitmine oleks Figarole tähendanud 30 miljoni krooni suurust ekspordikäivet. Suur leping pani firmajuhtidel pea ringi käima ja kiiresti mobiliseeriti kõik jõud paberipuud varuma. Viljandi Kommertspangast ja mujalt võeti kõrgeprotsendilisi laene, sest raha oli ju kohe tagasi tulemas.

«Avasime puidu kokkuostupunktid üle Eesti suurte raudteejaamade lähedal,» meenutas tollane Figaro juhatuse esimees Harri Raudvere. Figaro maksis paberipuu eest kohe ja seetõttu polnud suurte koguste kokkuostuga probleeme. Vagunid veeresid Soome suunas ja töömeeleolu oli ülev, sest kasum tõotas tulla märkimisväärne.

«15. märtsil tuli Enso-Gutzeidist faks, et paberipuu vastuvõtmine on peatatud kolmeks kuuks,» märkis Siim Sillamaa. Figaro oli kokku ostnud hiigelkoguse peenpuitu, millega polnud äkki midagi mõistlikku peale hakata. Leping ei näinud ette mingeid trahve Soome poolele.

Et Venemaalt ja Eestist veeti raudteetsi Soome meeletuid koguseid paberipuud, tekitasid soomlased Vene-Soome piiril kunstlikult ummikuid. Lepingurikkujaks pooleks jäid seega Vene ja Eesti firmad ning soomlased said lepingud katkestada.

Ligi neli kuud seisis kokkuostetud peenpuit Figaro laoplatsidel. Puidu eest väljamakstud raha oli laenatud pangast ja intressid muudkui tiksusid. Lõpuks suudeti kasenotid siiski Rootsi maha müüa, kusjuures enne tuli lõikepinnad hallitusest puhtaks nühkida.

«Pöördusin kohe panga poole, et lühiajaline krediit pikaajaliseks ümber mängida,» ütles Raudvere. Pank polnud sellega nõus.

Kiiresti asusid Figaro omanikud ja tegevjuhid välja töötama peenpuidu ümbertöötamisplaane. Vana-Võidus ehitati välja saekeskus, kus hakati valmistama peenprusse Egiptuse tarbeks. Karksis ehitati oma projekti järgi valmis saeveski Saudi Araabia turule peenprussi tootmiseks. Koostööd alustati Soome ettevõtja Kalle Tynkkuneniga, kes ostab praegugi Vana-Võidus ASi Frett sildi all okaspuu peenpuitu kokku.

Kõigepealt saeti kokkuostetud paberipuu jäägid, seejärel oli vaja uut toorainet, kuid raha polnud. «Pöördusime 1994. aasta märtsis taas Ühispanga poole, et saada kolm miljonit käibekrediiti,» kinnitas Sillamaa.

ASil Figaro oli neli saekaatrit, välislepingud, väljaõppinud kaader ja suur võlg Eesti Ühispangale. Möödunud sügisel tekkis panga ja Figaro vahel usalduskriis. Pankurid kahtlustasid, et Figaros on raamatupidamine korrast ära. Kogu Figaro vara oli panditud Ühispangale. 29. detsembril 1993. aastal oli EÜP sõlminud käenduslepingu Siim Sillamaa ja Harri Raudverega. Mehed käendasid ette 20 miljoni krooni suurust laenu, mille EÜP pidi andma Figarole tootmistehnoloogia sisseseadmiseks.

«Tollane tegevjuhtkond võitles firma eksisteerimise eest ja andis pangale teada, et asi liigub parema poole,» märkis EÜP laenusosakonna spetsialist Margus Kangro. «Pangal tekkis küsimus, kuidas saadud laenude eest firmasse nii vähe vara tekkis ja kuidas võlad nii suureks kasvasid,» nentis EÜP jurist Guido Gritsenko.

«Maksime Ühispangale ajavahemikus 1993--1995 ainuüksi intresse ligi 11 miljonit krooni,» kinnitas Harri Raudvere. Panga soovil tegi ASi Figaro auditi Price Waterhouse. Leiti puudusi, kuid firma tunnistati elujõuliseks.

«Mäletan, et meiega tegeles järjepanu neli Ühispanga laenuosakonna töötajat, esimene oli Tarmo Prikk ja viimane Margus Kangro,» ütles Raudvere. Sage külaline oli Viljandis EÜP juhatuse aseesimees Ott Karolin. Kõik Figaro äriplaanid ja lepingud välispartneritega olid Raudvere sõnul pangatöötajate käes. Kui palju on EÜP ja Figaro vahel sõlmitud laenulepinguid, ei osanud Raudvere öelda. «Lepinguid muudeti ja pikendati sageli, polnud harvad juhud, kus kumbki lepingueksemplar jäi panka, mulle öeldi, et pole allakirjutajat,» märkis Raudvere.

Eesti Ühispank taotles aasta alguses EBRD krediidiliini avamist. Sügisel kavandati aktsiate välisemissiooni. Et bilanss parem välja näeks, tuli Äripäeva andmetel bilansis vabaneda ka küllaltki suurtest halbadest laenudest Viljandi maakonnas. Pangal polnud muud võimalust kui kuulutada välja võlglaste pankrot või müüa võlgnikfirma vara.

AS Figaro andis oma parematel päevadel tööd 350 inimesele. 1993. aasta käive oli ligi 30 miljonit, 1994. aastal veelgi suurem. Figaro põhiaktsionärid olid Harri Raudvere, Siim Sillamaa, Mati Seppo ja Maire Ambos. Sissemakstud aktsiakapitali suurus oli 928 200 krooni. Tänavu 13. veebruari seisuga oli Figaro võlg koos viivistega Ühispangale 29 269 590 krooni. «Ott Karolin tegi meile ettepaneku firma maha müüa ja ise sinna tööle jääda,» märkis Raudvere. Vastasel juhul ähvardati pankrotiga ja räägiti inimeste töötajäämisest.

13. veebruaril 1995 sõlmitigi aktsiate müügileping, millega ASi Figaro omanikud müüsid oma aktsiad ühe krooni eest ASile Tarvent. Eellepingule kirjutas ASi Tarvent volituse alusel alla Ott Karolin. Müügilepingule kirjutas ASi Tarvent esindajana alla EÜP jurist Guido Gritsenko.

Seega oli ASi Figaro omanikuks saanud AS Tarvent, mille aktsiakapital on 1000 krooni ja mis on Suurbritannias registreeritud maksuvaba firma. Krediidiinfo andmetel on Tarvent asutatud 6. jaanuaril 1995, registreeritud aadressil Laulupeo 24 ja asub tegelikult Tallinnas Narva maantee 10-1. Juhatuse esimees on Aare Raigi advokaadibüroo jurist Rein Niitsoo. ASi Tarvent tegevusalad on toitlustamine sööklates ja puhvetites, demonstratsioonide ja näituste organiseerimine jne.

Et AS Figaro sai uue omaniku, tuli valida ka uus juhatus. Sinna kuulusid: endine juhatuse esimees Harri Raudvere, EÜP laenuspetsialist Margus Kangro, EÜP jurist Guido Gritsenko, EÜP Viljandi kontori krediidiosakonna juhataja Sirje Uibo, EÜP Viljandi kontori jurist Leo Üle, Tartust tööle kutsutud uus juhatuse aseesimees Martin Arula ja Pärnust kutsutud uus juhatuse aseesimees Jaanus Roots. 20. märtsil sel aastal kinnitas juhatus ametisse uued Figaro juhid. Firma jätkas tööd EÜP täieliku kontrolli all.

Sellega polnud aga panga ratsukäigud lõppenud. 22. juunil sel suvel registreeriti Tallinnas Narva mnt 10-1 Figaro Puidutööstuse AS, juhatuse esimees jällegi jurist Rein Niitsoo, omanik eraisik Liivia Toomik, aktsiakapital 100 000 krooni. Krediidiinfo andmeil pole Figaro Puidutööstuse ASil 1. oktoobri seisuga võlgnevusi maksuametile.

Küsisin Rein Niitsoolt, kuidas tema juhitaval puidutööstusfirmal läheb. «Mina tegelesin juriidilise teenindamisega, Figaro sisulised küsimused pole mind kunagi huvitanud,» vastas Niitsoo. Ta ei eitanud, et oli Figaro Puidutööstuse ASi juhatuse esimees. «Vast kuu aega tagasi valiti uus esimees, kelle nime ma ei mäleta,» märkis Niitsoo. Äripäeva andmetel on Figaro Puidutööstuse ASi juhatuse esimees Jaanus Roots.

Kohtumisel EÜP juristi Guido Gritsenko ja laenuspetsialisti Margus Kangroga oli kumbki suhteliselt kidakeelne ega soovinud Figaro teemadel vestelda. Gritsenko viitas pangasaladusele. Tõepoolest, pank peab saladuses hoidma, et pangale panditud vara haldab maksuvaba firma, et pangatöötajatest juhatuse liikmete teadmisel on Viljandis tehtud tehing, millega AS Figaro jäi maksuametile üle kolme miljoni krooni võlgu.

Veebruaris oli ASi Figaro võlg Viljandi maakonna maksuametile 1000 krooni, sellele lisandus 67 000 krooni viivist, mis märtsis ära maksti. 1. oktoobri seisuga oli aga ASi Figaro võlg 3 133 000 krooni pluss 257 000 krooni viivist. Tänavu 16. augustil kandis AS Figaro EÜP-le üle 9 407 567 krooni.

Makse otstarbeks on märgitud laenu tagastamine lepingu nr 3080 järgi. Järelikult müüs AS Figaro pangale panditud põhivahendid Figaro Puidutööstuse ASile ja jättis müügist saadud käibemaksu lihtsalt riigile tasumata. Sest milleks maksta, kui ASile Figaro pole jäänud enam midagi peale kohustuste ja ilmselt ilmselt kuulutatakse pankrot välja varem või hiljem.

«Viljandi maksuamet oli vähemalt pool aastat teadlik, et ASilt Figaro pole midagi loota, kuna kogu vara oli panditud pangale,» märkis Margus Kangro.

Küsisin, kas EÜP on andnud ASile Figaro laenu, et mõni eelmine laen pangale tagasi maksta. «Enda laenude tagasimaksmist me ei krediteeri,» vastas Kangro.

Ometi on laenulepingus nr 3080 29. detsembril 1993 märgitud, et EÜP annab ASile Figaro 9 407 567 krooni PEPist ja EÜPst saadud laenude tagasimaksmiseks. Lepingule on alla kirjutanud Ott Karolin. EÜP kandis laenulepingu järgi iseendale üle 7 miljonit ja PEPile 2 407 567 krooni.

Kangro ja Gritsenko kinnitasid Äripäevale, et EÜP-l pole omandisuhet ei ASiga Figaro ega Figaro Puidutööstuse ASiga. Aktsiate müük käis nende väitel panga teadmisel, kuid ostul-müügil ei olevat panga töötajad osalenud. Seejuures võib meenutada, et ASi Figaro aktsiate müügilepingule on ostja poolt just Guido Gritsenko volitatud isikuna allkirja andnud.

Kogu ASi Figaro vara oli panditud pangale, võlg oli üle 29 miljoni krooni. Panga teadmisel müüdi AS Figaro aktsiad, õigused ja kohustused ühe krooni eest maha. Ostja rõõm oli kanda Figaro kohustusi ja müüa vara ning kanda müügist saadud raha pangale võla katteks. Miks pidi pangaga mitteseotud firma sellisele avantüürile minema? Ja miks pidi see firma olema maksuvaba?

Nii Sillamaa kui Raudvere väitsid, et korduvalt käis ASi Figaro tootmisobjektidel pankur Karolin ja talle olevat äriidee järjest rohkem meeldima hakanud. Parematel päevadel andis Figaro 1,5 miljonit krooni kasumit kuus. «Pank haistis head äriideed, ei andnud enam krediiti ja napsas firma ära,» oli Raudvere arvamus.

29. septembril andis EÜP Viljandi maakohtusse hagiavalduse, millega nõutakse Siim Sillamaalt ja Harri Raudverelt käenduslepingu alusel kummaltki 500 000 krooni. «See summa on mõistlikkuse piires,» märkis Gritsenko. Tegelikult on aga käendused kehtetud, kuna puudub käendusega tagatud peakohustus ehk laenuleping 20 miljoni krooni peale.

ASi Figaro laen lepingu nr 3080 järgi on EÜP-le 16. augustil tasutud. Jäänud on intressivõlgnevus 2 397 789, viivis intresside pealt 2 660 573 ja viivis laenu pealt 2 163 740 krooni. Kogusummas teeb see üle 7 miljoni krooni. Kui kohus mõistab käendajad õigeks, tekib pangal alus saamata jäänud intressid kahjumisse kirjutada ja ongi segasel lool lihtne lõpp.

Küllap ilmub välja ka Figaro Puidutööstuse ASi tegelik omanik ja pole võimatu, et firma on Ühispangale seadmete eest maksnud jällegi samalt pangalt saadud laenuga. See tähendab, et Figaro Puidutööstuse AS jääb töötama EÜP heaks, firma ja panga või pangaametnike seotuses pole aga mingit kahtlust.