Valuutaspekulatsioonid rahuldavad mänguri kirge

Igal õhtul ostab pank kliendi kontojäägi nulli, st ostab kliendi hetkel lühikeses positsioonis ehk miinuses oleva valuuta pikas positsioonis oleva valuuta vastu. Teisisõnu sooritatakse swap'iga analoogne tehing, tehingu punktid tulevad valuutade intresside vahest.

Pank maksab kliendile intressi selle valuuta pealt, mida ta kliendilt ostis ning klient pangale intressi valuuta pealt, mida pank talle kontojääki nulli ostes laenas. Kalamees ütleb, et marginaalkonto jäägi pealt pank intressi ei maksa. Konto avamise korral on panga ja kliendi vahel sõlmitav leping tähtajatu. Leping katkestatakse kolmepäevase etteteatamisega.

Pank on ennast kindlustanud limiiti ületavate ebaõnnestunud tehingute eest. «Klient ei saa limiiti ületada ning tehinguid saab teha ainult panga autoriseeringul,» lausub Kalamees.

Valuutaspekulatsioonidega on kätt proovinud igasuguseid inimesi. «Näiteks on ka kliente, kes ei teagi, mis valuutakurss on,» räägib Kalamees. Ta lisab, et seni on tema teada suurim lahtine positsioon olnud viie miljoni USA dollari suurune.

Erinevate hinnangute järgi on nn valuutamängus Eestis tõsisemaid tegijaid 5--20. Tõnis Haaveli kinnitusel on nad laiemale üldsusele tundmatud. Ta arvab siinsel turul pidevalt tegutsejaid olevat alla kümne. Nende liigutatavad rahasummad hakkavad alates miljonist dollarist, suurte klientide tehingud ulatuvad 2--3 miljoni dollarini.

Haavel lisab, et valuutaga spekuleerida on üritanud ka väiksemad firmad ja ettevõtjad väiksemate summadega. «Enamik neist on tänaseks lõpetanud, mina pole veel näinud, et nad plussi oleks jäänud,» lausub Haavel. Kahjumisse jäämise põhjustena nimetab Hansapanga spetsialist eelkõige info puudumist ja oskamatust informatsiooni ära kasutada. Teadmatust näitab tema sõnul ka asjaolu, et enamik tehinguid mängitakse dollari/Saksa marga süsteemis, ehkki võimalus mõne muu valuuta liikumise pealt teenida on suurem.

Valuutavahetusfirma AS Tavid osaleb marginaaltehingutes ühe maksuvaba firma kaudu. Tavidi juhatuse esimees Alar Tamming kinnitab, et maksuvabade firmade kasutamine sarnastes tehingutes on levinud igal pool maailmas. Tavidi ühe keskmise tehingu suuruseks maailma valuutaturgudel nimetab ta miljon dollarit. «Ka praegu on meil kaks tehingut üleval, üks 750 000naelane ja teine miljonidollariline,» räägib Tamming.

Ta lisab, et seni on firma suurima võidu teeninud Jaapani jeeni kolmekuulisest positsioonist, mille puhul kursi muutus oli 8%. «Umbes 6--7 kuu jooksul oleme teeninud tehingutest keskmiselt 12 protsenti kasumit kuus, hetkel oleme seega üle 70 protsendi plussis,» märgib Tamming. Ta lisab, et selline edu ei kesta tõenäoliselt enam kaua. Normaalseks tehingute kasumiks peab Tamming 6--7 protsenti kuus.

Tamming märgib, et esialgu tunduvad marginaaltehingud lihtsad, ent tegelikkus on teistsugune. «Meie taktika on mitte tabada ära kursside tippe, vaid aimata liikumise suunda,» ütleb ta. Tõnis Haavel kinnitab, et kliendi teadlikkuse ja oskuste suurenemisega suureneb tulevikus kindlasti valuutamängurite hulk Eestis.