Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valuutaspekulatsioonid rahuldavad mänguri kirge

    Valuutaga spekuleerimine nõuab lisaks majanduslikule analüüsivõimele, oskustele ja teabele ka mängurihinge. Tõnis Haavel Hansapanga rahaturgude osakonnast kinnitab, et ta teab ettevõtjaid, kes on kaotanud miljoni ja lõpetanud, ent teab ka mängureid, kes on pärast sellist kaotust suutnud suure osa rahast tagasi mängida. «See on hea võimalus raha teha, ent sellega peab kogu aeg tegelema,» tunnistab ta. «Tihti ei tehta endale selgeks, et kaotus on siin sama tõenäoline kui võit.»
    Marginaaltehingud seisnevad ühe valuuta ostmises teise vastu, mängides mingi valuuta kursi muutumisele. Valuutaga mängida soovivale kliendile avab pank nn marginaalkonto. Klient kannab kontole tagatis- ehk riskiraha, misjärel pank avab konto jaoks välisvaluuta tehingute limiidi.
    Riskiraha suurus on tavaliselt umbes 5--10 protsenti limiidist, see sõltub kliendist ja tagatisraha suurusest. Panga eraldatava limiidi ulatuses hakkab klient oma äranägemise järgi valuutaga kauplema. «Tegemist ei ole laenuga kliendile, kuna raha liigub ainult kontol,» märgib Raepanga finantsturgude osakonna juhataja Urmo Kalamees.
    Igal õhtul ostab pank kliendi kontojäägi nulli, st ostab kliendi hetkel lühikeses positsioonis ehk miinuses oleva valuuta pikas positsioonis oleva valuuta vastu. Teisisõnu sooritatakse swap'iga analoogne tehing, tehingu punktid tulevad valuutade intresside vahest.
    Pank maksab kliendile intressi selle valuuta pealt, mida ta kliendilt ostis ning klient pangale intressi valuuta pealt, mida pank talle kontojääki nulli ostes laenas. Kalamees ütleb, et marginaalkonto jäägi pealt pank intressi ei maksa. Konto avamise korral on panga ja kliendi vahel sõlmitav leping tähtajatu. Leping katkestatakse kolmepäevase etteteatamisega.
    Pank on ennast kindlustanud limiiti ületavate ebaõnnestunud tehingute eest. «Klient ei saa limiiti ületada ning tehinguid saab teha ainult panga autoriseeringul,» lausub Kalamees.
    Valuutaspekulatsioonidega on kätt proovinud igasuguseid inimesi. «Näiteks on ka kliente, kes ei teagi, mis valuutakurss on,» räägib Kalamees. Ta lisab, et seni on tema teada suurim lahtine positsioon olnud viie miljoni USA dollari suurune.
    Erinevate hinnangute järgi on nn valuutamängus Eestis tõsisemaid tegijaid 5--20. Tõnis Haaveli kinnitusel on nad laiemale üldsusele tundmatud. Ta arvab siinsel turul pidevalt tegutsejaid olevat alla kümne. Nende liigutatavad rahasummad hakkavad alates miljonist dollarist, suurte klientide tehingud ulatuvad 2--3 miljoni dollarini.
    Haavel lisab, et valuutaga spekuleerida on üritanud ka väiksemad firmad ja ettevõtjad väiksemate summadega. «Enamik neist on tänaseks lõpetanud, mina pole veel näinud, et nad plussi oleks jäänud,» lausub Haavel. Kahjumisse jäämise põhjustena nimetab Hansapanga spetsialist eelkõige info puudumist ja oskamatust informatsiooni ära kasutada. Teadmatust näitab tema sõnul ka asjaolu, et enamik tehinguid mängitakse dollari/Saksa marga süsteemis, ehkki võimalus mõne muu valuuta liikumise pealt teenida on suurem.
    Valuutavahetusfirma AS Tavid osaleb marginaaltehingutes ühe maksuvaba firma kaudu. Tavidi juhatuse esimees Alar Tamming kinnitab, et maksuvabade firmade kasutamine sarnastes tehingutes on levinud igal pool maailmas. Tavidi ühe keskmise tehingu suuruseks maailma valuutaturgudel nimetab ta miljon dollarit. «Ka praegu on meil kaks tehingut üleval, üks 750 000naelane ja teine miljonidollariline,» räägib Tamming.
    Ta lisab, et seni on firma suurima võidu teeninud Jaapani jeeni kolmekuulisest positsioonist, mille puhul kursi muutus oli 8%. «Umbes 6--7 kuu jooksul oleme teeninud tehingutest keskmiselt 12 protsenti kasumit kuus, hetkel oleme seega üle 70 protsendi plussis,» märgib Tamming. Ta lisab, et selline edu ei kesta tõenäoliselt enam kaua. Normaalseks tehingute kasumiks peab Tamming 6--7 protsenti kuus.
    Tamming märgib, et esialgu tunduvad marginaaltehingud lihtsad, ent tegelikkus on teistsugune. «Meie taktika on mitte tabada ära kursside tippe, vaid aimata liikumise suunda,» ütleb ta. Tõnis Haavel kinnitab, et kliendi teadlikkuse ja oskuste suurenemisega suureneb tulevikus kindlasti valuutamängurite hulk Eestis.
  • Hetkel kuum
Olev Remsu: Eesti piir ja Hiina müür. Teeks äkki ise ühe leppe?
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Vene teetootja teeskleb tootmist Lätis, eestlased müüvad ja kehitavad õlgu
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”