Artikkel
    • Uudised
    • 28. november 1995 kell 22:00
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valuutaspekulatsioonid rahuldavad mänguri kirge

    Valuutaga spekuleerimine nõuab lisaks majanduslikule analüüsivõimele, oskustele ja teabele ka mängurihinge. Tõnis Haavel Hansapanga rahaturgude osakonnast kinnitab, et ta teab ettevõtjaid, kes on kaotanud miljoni ja lõpetanud, ent teab ka mängureid, kes on pärast sellist kaotust suutnud suure osa rahast tagasi mängida. «See on hea võimalus raha teha, ent sellega peab kogu aeg tegelema,» tunnistab ta. «Tihti ei tehta endale selgeks, et kaotus on siin sama tõenäoline kui võit.»
    Marginaaltehingud seisnevad ühe valuuta ostmises teise vastu, mängides mingi valuuta kursi muutumisele. Valuutaga mängida soovivale kliendile avab pank nn marginaalkonto. Klient kannab kontole tagatis- ehk riskiraha, misjärel pank avab konto jaoks välisvaluuta tehingute limiidi.
    Riskiraha suurus on tavaliselt umbes 5--10 protsenti limiidist, see sõltub kliendist ja tagatisraha suurusest. Panga eraldatava limiidi ulatuses hakkab klient oma äranägemise järgi valuutaga kauplema. «Tegemist ei ole laenuga kliendile, kuna raha liigub ainult kontol,» märgib Raepanga finantsturgude osakonna juhataja Urmo Kalamees.
    Igal õhtul ostab pank kliendi kontojäägi nulli, st ostab kliendi hetkel lühikeses positsioonis ehk miinuses oleva valuuta pikas positsioonis oleva valuuta vastu. Teisisõnu sooritatakse swap'iga analoogne tehing, tehingu punktid tulevad valuutade intresside vahest.
    Pank maksab kliendile intressi selle valuuta pealt, mida ta kliendilt ostis ning klient pangale intressi valuuta pealt, mida pank talle kontojääki nulli ostes laenas. Kalamees ütleb, et marginaalkonto jäägi pealt pank intressi ei maksa. Konto avamise korral on panga ja kliendi vahel sõlmitav leping tähtajatu. Leping katkestatakse kolmepäevase etteteatamisega.
    Pank on ennast kindlustanud limiiti ületavate ebaõnnestunud tehingute eest. «Klient ei saa limiiti ületada ning tehinguid saab teha ainult panga autoriseeringul,» lausub Kalamees.
    Valuutaspekulatsioonidega on kätt proovinud igasuguseid inimesi. «Näiteks on ka kliente, kes ei teagi, mis valuutakurss on,» räägib Kalamees. Ta lisab, et seni on tema teada suurim lahtine positsioon olnud viie miljoni USA dollari suurune.
    Erinevate hinnangute järgi on nn valuutamängus Eestis tõsisemaid tegijaid 5--20. Tõnis Haaveli kinnitusel on nad laiemale üldsusele tundmatud. Ta arvab siinsel turul pidevalt tegutsejaid olevat alla kümne. Nende liigutatavad rahasummad hakkavad alates miljonist dollarist, suurte klientide tehingud ulatuvad 2--3 miljoni dollarini.
    Haavel lisab, et valuutaga spekuleerida on üritanud ka väiksemad firmad ja ettevõtjad väiksemate summadega. «Enamik neist on tänaseks lõpetanud, mina pole veel näinud, et nad plussi oleks jäänud,» lausub Haavel. Kahjumisse jäämise põhjustena nimetab Hansapanga spetsialist eelkõige info puudumist ja oskamatust informatsiooni ära kasutada. Teadmatust näitab tema sõnul ka asjaolu, et enamik tehinguid mängitakse dollari/Saksa marga süsteemis, ehkki võimalus mõne muu valuuta liikumise pealt teenida on suurem.
    Valuutavahetusfirma AS Tavid osaleb marginaaltehingutes ühe maksuvaba firma kaudu. Tavidi juhatuse esimees Alar Tamming kinnitab, et maksuvabade firmade kasutamine sarnastes tehingutes on levinud igal pool maailmas. Tavidi ühe keskmise tehingu suuruseks maailma valuutaturgudel nimetab ta miljon dollarit. «Ka praegu on meil kaks tehingut üleval, üks 750 000naelane ja teine miljonidollariline,» räägib Tamming.
    Ta lisab, et seni on firma suurima võidu teeninud Jaapani jeeni kolmekuulisest positsioonist, mille puhul kursi muutus oli 8%. «Umbes 6--7 kuu jooksul oleme teeninud tehingutest keskmiselt 12 protsenti kasumit kuus, hetkel oleme seega üle 70 protsendi plussis,» märgib Tamming. Ta lisab, et selline edu ei kesta tõenäoliselt enam kaua. Normaalseks tehingute kasumiks peab Tamming 6--7 protsenti kuus.
    Tamming märgib, et esialgu tunduvad marginaaltehingud lihtsad, ent tegelikkus on teistsugune. «Meie taktika on mitte tabada ära kursside tippe, vaid aimata liikumise suunda,» ütleb ta. Tõnis Haavel kinnitab, et kliendi teadlikkuse ja oskuste suurenemisega suureneb tulevikus kindlasti valuutamängurite hulk Eestis.
  • Hetkel kuum
Powell ei näe veel sel aastal intressitõusu kärpeid Lisatud Jerome Powelli kommentaarid
Euroopa teeb vastukäigu USA rohetoetustele. Väiksemad riigid vaatavad kartusega
Balti börs lõi jaanuaris õitsele, analüütikud näevad veel kõvasti kasvuruumi
Raadiosaated
Pankrotihaldur: mõnikord on mõttekas ettevõte tappa, et uus asutada
Kui juhtub, et toode või teenus on enda aja ära elanud, rahasüst oleks liiga riskantne või uuendus on väga kulukas, on mõistlik firma likvideerida, et uus asutada, selgitas pankrotihaldur ja saneerimisnõustaja Urmas Tross raadios.
Kui juhtub, et toode või teenus on enda aja ära elanud, rahasüst oleks liiga riskantne või uuendus on väga kulukas, on mõistlik firma likvideerida, et uus asutada, selgitas pankrotihaldur ja saneerimisnõustaja Urmas Tross raadios.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Asse Sauga: aga mis siis on meie riigi missioon?
Mis oleks, kui meie riik sõnastaks täpselt oma missiooni, visiooni ja vastuse väga lihtsale, ent olulisele küsimusele – miks, küsib ettevõtja, krüptorahanduse ekspert ja metafüüsik Asse Sauga.
Mis oleks, kui meie riik sõnastaks täpselt oma missiooni, visiooni ja vastuse väga lihtsale, ent olulisele küsimusele – miks, küsib ettevõtja, krüptorahanduse ekspert ja metafüüsik Asse Sauga.
Kõik arvamuslood
Inflatsioon
Powell ei näe veel sel aastal intressitõusu kärpeid Lisatud Jerome Powelli kommentaarid
Föderaalreserv tõstis intressimäära 25 baaspunkti võrra, otsusele järgnes pressikonverents Föderaalreservi juhi Jerome Powelliga.
Föderaalreserv tõstis intressimäära 25 baaspunkti võrra, otsusele järgnes pressikonverents Föderaalreservi juhi Jerome Powelliga.
Kõik inflatsiooni artiklid
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Kuidas muuta jõukuse kasvamine paratamatuks?
„Naabermaja miljonär“ on väga kasulik ja inspireeriv raamat, mis aitab ümber lükata müüdi, et rikkaks saamise ainus võimalus on hiigelsuur palk, rikkad vanemad või üüratu pärandus. Raamat tõestab empiirilise uurimise põhjal, et raske töö, usinus, kokkuhoidlikkus ning aeg võivad ka tavainimese jõukaks teha.
„Naabermaja miljonär“ on väga kasulik ja inspireeriv raamat, mis aitab ümber lükata müüdi, et rikkaks saamise ainus võimalus on hiigelsuur palk, rikkad vanemad või üüratu pärandus. Raamat tõestab empiirilise uurimise põhjal, et raske töö, usinus, kokkuhoidlikkus ning aeg võivad ka tavainimese jõukaks teha.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Juhtimine
Juhtimises on coaching nõu ja tagasiside andmisest tulemuslikum
Marcia Reynoldsi raamat “Coach´i inimest, mitte probleemi” on võluv ja mitmekihiline teekond coaching
Marcia Reynoldsi raamat “Coach´i inimest, mitte probleemi” on võluv ja mitmekihiline teekond coaching
Kõik juhtimise artiklid
Jätkusuutlikuma tuleviku nimel - Jaguar Land Rover
Kõik kategooria artiklid
Ukraina
Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: tuleb madin
Kremlis on tugev veendumus, et kui ka kogu Ukrainat ei õnnestu allutada, siis mingi osa ikka, ja seda saab presenteerida võiduna Lääne üle, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.
Kremlis on tugev veendumus, et kui ka kogu Ukrainat ei õnnestu allutada, siis mingi osa ikka, ja seda saab presenteerida võiduna Lääne üle, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.
Kõik Ukraina artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Avaliku sektori silmakirjalik saladus: riigiasutused skeemitavad arvetega
Hambaarstide palgad logisevad: maksuamet võitleb ümbrikupalga ja OÜtajatega Tabel: 50 alla 1000eurose palgaga hambaravikliinikut
Kaaperdatud äri: Wendre omanik nõuab endiselt juhtkonnalt kolme miljonit eurot
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
HKScani uus personalijuht: tootmisvaldkond kõnetab mind
"Delovõje ljudi" saatekülaliseks on suurima toidutootja HKScani Rakvere lihatööstuse uus personalijuht Ksenia Sheveleva, kes on kogenud personalijuht ja saab hakkama ka pea tuhandepealise ettevõttega.
"Delovõje ljudi" saatekülaliseks on suurima toidutootja HKScani Rakvere lihatööstuse uus personalijuht Ksenia Sheveleva, kes on kogenud personalijuht ja saab hakkama ka pea tuhandepealise ettevõttega.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid

Dividendide TOPDividendide TOP

Suurima omanikutulu teenijad

Suur dividenditüli ajas eduka metalliäri omanikud kohtusse
1
Mikheil Lomtadze8 111 522
2
Väino Kaldoja6 000 000
3
Alar Tamming3 993 300
Vaata kogu nimekirja

Olulisemad uudised

Raadiosaated
Pankade silmis näeb põllumajandus hea välja
Nii Coop Pank kui SEB Pank leiavad, et põllumajandus on tervikuna kindel äri ja on valmis sinna raha laenama ja investeerima. “Tänases geopoliitilises olukorras, toidujulgeoleku vaatevinklist, võib öelda jah, et sellele on roheline tuli,” kommenteeris raadios SEB põllumajandusvaldkonna ekspert Andrus Mägi.
Nii Coop Pank kui SEB Pank leiavad, et põllumajandus on tervikuna kindel äri ja on valmis sinna raha laenama ja investeerima. “Tänases geopoliitilises olukorras, toidujulgeoleku vaatevinklist, võib öelda jah, et sellele on roheline tuli,” kommenteeris raadios SEB põllumajandusvaldkonna ekspert Andrus Mägi.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Oliver Kruuda venitas kavala nõksuga kohtuistungi algust edasi
Täna hommikul vahetult enne kohtuistungi algust sai Tallinna ringkonnakohus teada, et maksukuriteos süüdistatav ärimees Oliver Kruuda ütles üles kliendilepingu kaitsjaga, mistõttu lükkub asja arutamine aprillikuusse.
Täna hommikul vahetult enne kohtuistungi algust sai Tallinna ringkonnakohus teada, et maksukuriteos süüdistatav ärimees Oliver Kruuda ütles üles kliendilepingu kaitsjaga, mistõttu lükkub asja arutamine aprillikuusse.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.