- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,12%6 197,77
- DOW 301%44 533,91
- Nasdaq −0,75%20 216,18
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,37
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,12%6 197,77
- DOW 301%44 533,91
- Nasdaq −0,75%20 216,18
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,37
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valuutaspekulatsioonid rahuldavad mänguri kirge
Valuutaga spekuleerimine nõuab lisaks majanduslikule analüüsivõimele, oskustele ja teabele ka mängurihinge. Tõnis Haavel Hansapanga rahaturgude osakonnast kinnitab, et ta teab ettevõtjaid, kes on kaotanud miljoni ja lõpetanud, ent teab ka mängureid, kes on pärast sellist kaotust suutnud suure osa rahast tagasi mängida. «See on hea võimalus raha teha, ent sellega peab kogu aeg tegelema,» tunnistab ta. «Tihti ei tehta endale selgeks, et kaotus on siin sama tõenäoline kui võit.»
Marginaaltehingud seisnevad ühe valuuta ostmises teise vastu, mängides mingi valuuta kursi muutumisele. Valuutaga mängida soovivale kliendile avab pank nn marginaalkonto. Klient kannab kontole tagatis- ehk riskiraha, misjärel pank avab konto jaoks välisvaluuta tehingute limiidi.
Riskiraha suurus on tavaliselt umbes 5--10 protsenti limiidist, see sõltub kliendist ja tagatisraha suurusest. Panga eraldatava limiidi ulatuses hakkab klient oma äranägemise järgi valuutaga kauplema. «Tegemist ei ole laenuga kliendile, kuna raha liigub ainult kontol,» märgib Raepanga finantsturgude osakonna juhataja Urmo Kalamees.
Igal õhtul ostab pank kliendi kontojäägi nulli, st ostab kliendi hetkel lühikeses positsioonis ehk miinuses oleva valuuta pikas positsioonis oleva valuuta vastu. Teisisõnu sooritatakse swap'iga analoogne tehing, tehingu punktid tulevad valuutade intresside vahest.
Pank maksab kliendile intressi selle valuuta pealt, mida ta kliendilt ostis ning klient pangale intressi valuuta pealt, mida pank talle kontojääki nulli ostes laenas. Kalamees ütleb, et marginaalkonto jäägi pealt pank intressi ei maksa. Konto avamise korral on panga ja kliendi vahel sõlmitav leping tähtajatu. Leping katkestatakse kolmepäevase etteteatamisega.
Pank on ennast kindlustanud limiiti ületavate ebaõnnestunud tehingute eest. «Klient ei saa limiiti ületada ning tehinguid saab teha ainult panga autoriseeringul,» lausub Kalamees.
Valuutaspekulatsioonidega on kätt proovinud igasuguseid inimesi. «Näiteks on ka kliente, kes ei teagi, mis valuutakurss on,» räägib Kalamees. Ta lisab, et seni on tema teada suurim lahtine positsioon olnud viie miljoni USA dollari suurune.
Erinevate hinnangute järgi on nn valuutamängus Eestis tõsisemaid tegijaid 5--20. Tõnis Haaveli kinnitusel on nad laiemale üldsusele tundmatud. Ta arvab siinsel turul pidevalt tegutsejaid olevat alla kümne. Nende liigutatavad rahasummad hakkavad alates miljonist dollarist, suurte klientide tehingud ulatuvad 2--3 miljoni dollarini.
Haavel lisab, et valuutaga spekuleerida on üritanud ka väiksemad firmad ja ettevõtjad väiksemate summadega. «Enamik neist on tänaseks lõpetanud, mina pole veel näinud, et nad plussi oleks jäänud,» lausub Haavel. Kahjumisse jäämise põhjustena nimetab Hansapanga spetsialist eelkõige info puudumist ja oskamatust informatsiooni ära kasutada. Teadmatust näitab tema sõnul ka asjaolu, et enamik tehinguid mängitakse dollari/Saksa marga süsteemis, ehkki võimalus mõne muu valuuta liikumise pealt teenida on suurem.
Valuutavahetusfirma AS Tavid osaleb marginaaltehingutes ühe maksuvaba firma kaudu. Tavidi juhatuse esimees Alar Tamming kinnitab, et maksuvabade firmade kasutamine sarnastes tehingutes on levinud igal pool maailmas. Tavidi ühe keskmise tehingu suuruseks maailma valuutaturgudel nimetab ta miljon dollarit. «Ka praegu on meil kaks tehingut üleval, üks 750 000naelane ja teine miljonidollariline,» räägib Tamming.
Ta lisab, et seni on firma suurima võidu teeninud Jaapani jeeni kolmekuulisest positsioonist, mille puhul kursi muutus oli 8%. «Umbes 6--7 kuu jooksul oleme teeninud tehingutest keskmiselt 12 protsenti kasumit kuus, hetkel oleme seega üle 70 protsendi plussis,» märgib Tamming. Ta lisab, et selline edu ei kesta tõenäoliselt enam kaua. Normaalseks tehingute kasumiks peab Tamming 6--7 protsenti kuus.
Tamming märgib, et esialgu tunduvad marginaaltehingud lihtsad, ent tegelikkus on teistsugune. «Meie taktika on mitte tabada ära kursside tippe, vaid aimata liikumise suunda,» ütleb ta. Tõnis Haavel kinnitab, et kliendi teadlikkuse ja oskuste suurenemisega suureneb tulevikus kindlasti valuutamängurite hulk Eestis.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele