Välisfirmad on suurimad reklaamiandjad Eestis

«Eesti reklaamiturg on tegelikult väike,» rääkis BMFi suunajuht Mari Tarum-Seilenthal, «kui ütleme näiteks mõnele välisfirmale, et too kuulub Eestis suuremate reklaamiandjate hulka, teeb ta suured silmad ja väidab, et oma arust pole ta siin turul peaaegu üldse raha kulutanud.»

Reklaamituru käive oli möödunud aastal Tarum-Seilenthali hinnangul suurusjärgus 87 miljonit krooni, millest ligi 6% moodustas ajakirjanduse enda reklaam. 1995. aasta reklaamikäive on tema sõnul tunduvalt suurem, kindlat numbrit ei soostunud BMFi suunajuht aga nimetama enne, kui agentuur on kokku pannud lõplikud käesoleva aasta tulemused. Erinevate reklaamiagentuuride hinnangul on reklaamituru käive käesoleval aastal suurusjärgus 100--120 miljonit krooni.

BMFi uuringu põhjal moodustavad ligi 60% reklaamiturust ajalehed ja 10% ajakirjad. Televisiooni osakaal reklaamiturul on 26% ja välireklaamil 6%.

Televisiooni reklaami osakaalu määramisel ei ole Tarum-Seilenthali sõnul võetud arvesse Makarov Muusik Managemendile kuuluvat Tipp TVd, kes reklaamis esimesel poolaastal peamiselt iseennast. «Viimastel kuudel on nende olukord selles osas märgatavalt paranenud, eetrisse on ilmunud ka teisi reklaame peale nende endi oma,» märkis Tarum-Seilenthal tunnustavalt.

Reklaamituru uurimusse pole BMF seni kaasanud raadioreklaami, mida on Tarum-Seilenthali sõnutsi raske jälgida. Ta märkis, et raadioreklaam lisandub uuringusse teise poolaasta tulemustes. Mujal maailmas ei kaasata reklaamituru uuringutesse üldse raadioreklaami, kuna tuntud kaubamärgid reklaamivad end raadios harva. Reklaami seisukohalt on raadio eelkõige kohaliku tähtsusega infokandja, kus edastatakse peamiselt kuulutusi.

«Aasta lõplikud tulemused reklaamituru osakaalu suhtes ei erine üldjoontes esimese poolaasta tulemustest,» kinnitas Tarum-Seilenthal.

Tema sõnutsi reklaamisid esimesel poolaastal ennast televisioonis kõige enam hulgimüügifirmad. Esikohta hoidis BMFi uuringu põhjal Procter & Gamble, kulutades reklaamikampaaniaks ligi kuus miljonit krooni. Teist ja kolmandat kohta hoidsid enda käes samuti välisfirmad -- Dandy üle kolme miljoni krooniga ja Masterfoods ligi 2,8 miljoni krooniga. Esimese Eesti firmana küündis neljandale kohale Eesti Loto 2,7 miljoni krooniga.

Tarum-Seilenthal märkis, et aasta lõpuks võib suuremate reklaamijate järjekord muutuda, kuid pingerea koosseis jääb tõenäoliselt endiseks. Potentsiaalne kukkuja võib olla Masterfoods, kes on ennast teisel poolaastal senisest vähem reklaaminud.

«See on üsna loogiline,» andis oma hinnangu suuremate reklaamijate pingereale ASi Kolm Karu tegevdirektor Olav Osolin. «Procter & Gamble ja Unilever on esimeste seas peaaegu kogu Euroopas, samuti kuuluvad lotofirmad alati esiviisikusse,» sõnas ta.

Trükimeedia osas on esimesel poolaastal kõige enam raha reklaami alla paigutanud Eesti Tubakas, ligi 1,5 miljonit krooni, ja Philips üle miljoni krooni. Eesti Mobiiltelefon on ligikaudu 900 000 krooniga kolmandal kohal.

Trükimeedias hoiab reklaamikäibe pingerea esikohta enda käes Eesti Ekspress, kelle reklaamikäive oli esimesel poolaastal oli ligi 20 miljonit krooni.

Tarum-Seilenthali hinnangul jääb Ekspress reklaamikäibelt esimesele kohale ka aasta koondtulemustes. Sama kindel on tema sõnul ka Äripäeva teine ja Postimehe kolmas koht. Ülejäänud kohad pingereas võivad tema sõnul muutuda kolme üle-eestilise väljaande -- Rahva Hääle, Eesti Sõnumite ja Eesti Päevalehe -- ühinemise tõttu.

Venekeelsetest väljaannetest on suurima reklaamikäibega Den za Dnjom, mille esimese poolaasta reklaamikäive ulatus üle viie miljoni krooni. Ajakirjadest juhib reklaamikäibe pingerida Ärielu nelja miljoni krooni suuruse reklaamikäibega esimesel poolaastal.

BMFi uuringus märgitud tulemuste arvutamisel on Tarum-Seilenthali ütlusel silmas peetud väljaannete ametlikku reklaamihinnakirja. Tegemist on seega teoreetilise brutokäibega, mis ei pruugi kajastada päris üheselt tegelikku situatsiooni turul. Uuringus ei kajastu hinnasoodustused, mida väljaanded võimaldavad lepingus reklaamiagentuuridele. Samuti ei ole arvestatud, et firmad, kes toovad väljaandesse reklaami ilma vahenduseta, saavad mingi soodustuse.

«Tegelikku reklaamikäivet Eestis ei tea keegi, seda saab hinnata vaid ametliku hinnakirja alusel,» märkis Olav Osolin. ASi Vatson & Vatson meediadirektor Raigo Piiber ütles, et agentuurid suhtuvad BMFi uuringutesse ettevaatlikult. «Samas ei tee keegi praegu konkureerivat uuringut ja mingid üldised suurusjärgud saab BMFi kaudu teada,» sõnas ta. «Nagu öeldakse: on olemas suured valed, väikesed valed ja statistika,» lisas ta.