Mida siis bürookombain teeb? Kõigepealt on ta korralik harilikule paberile trükkiv faksiaparaat, siis arvuti-faks, printer, skanner ja koopiamasin. Mitmel puhul lisandub sellele veel ka kuues funktsioon -- telefon. Reeglina suudab bürookombain toimida ka iseseisvalt, võttes vastu või saates fakse, mis muudab tema kasutamise eriti mugavaks näiteks juhul, kui teil on notebook-arvuti, millega te ei tavatse sugugi kogu aeg kontoris istuda.
Üksinda jäetuna võtab ta faksid vastu, trükib need soovi korral paberile ja on hiljem, kui olete kontorisse naasnud ja arvuti külge ühendanud, võimeline neid ka oma mälust arvutisse saatma -- juba ainuüksi võimalus mitte hoida arvutit pidevalt faksivalvel, kuid siiski omada võimalust fakside arvutis kasutamiseks võib olla juba piisav põhjus bürookombain osta.
Mis puutub teistesse omadustesse, siis printeriks on kas tindiprits- või laserprinter, mis määrab vastavalt ka ära trükikvaliteedi ja -kiiruse. Olemas on ka värvilise tindiprinteriga bürookombaine, kindlasti tean mainida sellist firmalt Lexmark.
Skanner on mõeldud faksikvaliteedi jaoks, mis teeb selle kasutamise otstarbekuse piltide skaneerimisel enam kui küsitavaks. Küll aga piisab juba 200 dpi (punkti tolli kohta) eraldusvõimest korralikule tekstilugemistarkvarale, mis võib lisaks kokkuhoiule tehnika ostmisel tuua ka palgakokkuhoiu masinakirjatöö hulga vähenemise arvelt.
Koopiamasin saadakse sel teel, et skaneeritud pilt trükitakse kohe ka välja, nii et koopiate puhul tavaliste, optiliste koopiamasinatega võrreldavat kvaliteeti loota ei tasu. Samas tuleb aga tunnistada, et parema puudumisel on ka termopaberi-fakse kopeerimiseks kasutatud - ja arvatavasti ongi kõige enam vaja nimelt võimalust mõnest dokumendist kiiresti koopia teha, mitte aga kunst-trükki teha.
Olles eriti konservatiivne ja tehnikat mitte usaldav kodanik pean oma kohuseks rõhutada telefonitoru rolli faksiaparaadi küljes. Sellest ajast, kui kaugvalimine käis läbi 007-operaatori ja sidekvaliteet oli äraütlemata nigel, on mulle sisse jäänud harjumus võtta toru, valida number ja alles pärast veendumist, et teisel pool nimelt faks vastab ja et telefonitraat juhtumisi läbi varesepesa ei lähe, start-nupule vajutada.
Usun, et seeläbi on ka rasketel aegadel faksisaatmine minu jaoks lihtne olnud ja ma pole asjatult kulutanud raha selle peale, et faksiaparaat -- mitte mina -- saaks kaugekõne peale võõras keeles teada, et number on valesti valitud või muutunud. Kuidas asi tehnilise külje pealt välja näeb? Bürookombain ühendatakse arvutiga reeglina printeripordi kaudu, kuid on olemas mudeleid, mis sellele lisaks vajavad ka teist kaablit järjestikporti ühendumiseks.
Viimane lahendus on muidugi mõnevõrra tülikam, sest vaba järjestikporti pole alati sugugi nii lihtne leida (seda vajavad muu hulgas hiir ja modem), samas aga annab teie multifunktsionaalsele lisaseadmele ka uusi võimalusi. Nii peaks näiteks olema sel ajal, kui faks järjestikkaablit mööda arvutisse liigub, võimalik paralleelkaabli kaudu mõnda dokumenti trükkida.