Küsimustele vastab ASi Epeks tegevdirektor Toomas Kõuhkna
Ma olen nendest süüdistustest saanud aru, nagu oleks viidatud endistele nomenklatuuri töötajatele, kes on saanud endale erastada teatud ettevõtteid. Tegelikult tegime erastamiskonkursi võitmise nimel pikka aega suurt tööd.
Kui erastamisliisk langes ühel või teisel juhul nn vanade tegijate kasuks, siis võib seda lugeda nii õnneks kui heaks pakkumuseks või ka korruptsiooniks.
Mina sellistest süüdistustest end puudutatuna ei tunne, vaid näen lihtsalt inimeste kadedust. Olles valmis koostööks kõigiga, arvan ma, et meil on seni lihtsalt hästi läinud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Täna veel ei ole. Loomulikult on headel isiklikel suhetel määrav osa ka äris. Epeks pole aga Sõnumilehe oma huvides ärakasutamist eesmärgiks võtnud ega pea seda eetiliseks.
Kui meil selline vajadus peaks tekkima, oleks Eino Priimägi kindlasti nõus meid aitama. Omaette küsimus on, kuidas tema seda aktsionärina teostada saaks.
Loomulikult on Epeksil huvi kuhugi jõuda ja areneda. Meil on mitmeid plaane ja äriprojekte ning mõtteid ikka liigub. Kõik sõltub sellest, kuidas on meil võimalusi ja millised on meie finantsvõimalused.
Anname endale selgelt aru, et üks asi on osta, teine asi hästi majandada.
Kui jutt käib Esimesest Eesti Tervisekindlustuse ASist, siis pole ilmselt piimatööstusele seda kindlustusseltsi tarvis, kuna tema tegeleb üksnes piimatootmisega ja selle arendamisega. Küll on aga Tallinna Piimatööstuse ASi direktor Oliver Kruuda läbirääkimistel esindanud Epeksit.
Kuna meil on mitmes ettevõttes tööl hulk inimesi, kelle tervis otseselt kindlustamist vajab, siis oleme tõepoolest selles küsimuses läbi rääkinud.
Nii meilt kui ilmselt mitmelt teiselt on küsitud tervisekindlustuse küsimuses nõu ning sedagi, kas me oleksime nõus selles projektis osalema. Midagi konkreetset aga seni otsutatud pole.
Täpseid majandusnäitajaid ei oska ma teile täna veel öelda, sest neid me praegu alles analüüsime. Üldiselt võiks öelda, et hoiustamine kahjumit ei too, aga suurest kasumist ka rääkida ei saa.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kui varemalt arvestati raudselt sellega, et piimakombinaadid tootsid ning viisid oma võivarud ja teised tooted külmhoonesse, kust need saadeti Venemaale ja mujale, siis täna napib tööstustel raha ning kõik tahavad võid kiiresti müüa. Seoses sellega on vähenenud hoius-tamisajad ning paralleelselt on juurde tekkinud uusi ja ökonoomseid külmhooneid nii Tartus kui Põlvas.
Enam selline funktsioon, nagu oli külmhoonetel kolm aastat tagasi, kui laod kaupu täis olid, ennast ei õigusta. Praegu on külmhoones palju tühje ruume. Põllumehed ei vaja enam selliseid keskladusid, kuna kõigil on vähe raha ja püütakse ise otsekontakte sõlmida. Samuti oleme nii meie kui ka teised ettevõtted rajanud endale isiklikud külmlaod.
Täna oleme olukorras, kus kõik on saanud omanikeks ja vältides tsentraliseeritud müüki, mis võib isegi kasulikuks osutuda, püüab igaüks ise oma turu pärast võidelda.
Perspektiivis näen ma Tartu külmhoonet tagasi tulemas selle juurde, mida on mõistetud läänemaailmas, kus on rajatud suuri keskladusid. Tartu külmhoonest võiks kujuneda logistikaladu Lõuna-Eesti piirkonnas.
Kindlasti eelistame me isikuid, kes oleksid aktiivsed investorid ega jääks vaid passiivselt kasumit ootama. Ma arvan, et neil isikutel, kes peavad oma rahaga riskima, ei ole suurt mõtet Tartu külmhoonesse investeerida.
Tahes-tahtmata tuleb varsti hakata välja vahetama amortiseerunud masinaparki, mis nõuab suuri investeeringuid ning vähemusaktsionär peaks suutma selles osaleda. Praegu pole ükski kindel huvigrupp meie aktsiate vastu huvi tundnud.
Ma julgen kinnitada, et külmhoonet on aastaid väga hästi majandatud ning loodan, et ta jääb tulevikuski kasumisse.
Kuna meie suund on peamiselt põllumajanduslik, siis selles valdkonnas on Ühispank meile kõige paremini vastu tulnud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tegelikult alustas Epeks lihtsa arveldusarvega kunagi hoopis Hansapangas. Seejärel läksime väiksemasse Forekspanka, kellega meil on koostöö väga hästi sujunud.
Alles Tallinna piimakombinaadi erastamisel hakkasime tegema koostööd Ühispangaga. Nii Forekspanga kui Ühispanga tööd hindaksin ma hindega viis.
Me lihtsalt nägime, et see on valdkond, kus on võimalik kasumit toota. Kui me alustasime, tootsid mahlu üksnes Põltsamaa ja Tallinna piimakombinaat, viimane tegi seda piimatoodete kõrvalt.
Praegu oleme turule toonud kaheksa mahla ja üheksas, viinamarjamahl, on tulemas. Järgmiseks toome välja viljalihaga mahla.
Kui me seni oleme põhirõhu pannud täismahladele, siis tulevikus hakkame tootma ka mahlajooke. Käesoleva aasta mahlatootmise käibeks oleme prognoosinud 60--70 miljonit krooni. See on ka meie orienteeruv käive praegu. Epeksi kogukäive oli umbes 200 000 krooni.
Ma ei hakka täna sellele küsimusele vastama. Võin öelda, et hetkel on meil kuus aktsionäri.
Ma ei kommenteeriks seda. Saan öelda, et tegemist on täiesti Eesti kapitalil baseeruva ettevõttega.
1995. aasta kujunes Epeksi jaoks väga huvitavaks ja teguderohkeks. Kuigi konkreetsed majandusnäitajad ei ole veel käes, töötasid kõik meie firmad eeldatavasti kasumiga.
Mingist struktuuri käibest ei saa aga juttu olla, sest meil pole tänasel päeval ühtset struktuuri ega valdusfirmat. Epeks ja Tallinna piimatööstus on täiesti erinevad ettevõtted. Kui me ühel päeval valdusfirma looma peaksime, alles siis saame sellistest asjadest rääkida.