23. jaanuar 1996
Jaga lugu:

Leivo rikkus rukkimüügiga seadust riigiressursside kohta

Margus Leivo kirjutas julgeolekuvaru fondi esimehena alla dokumendile, millega fikseeriti erakorraline 5000 tonni teravilja vabastamine 1993. aasta riigireservi varudest ja selle sihtotstarbeline müük Tartu Viljasalvele hinnaga 1750 krooni tonn. Leivo märkis, et sellise otsuse tingis Tartu teraviljasalve tungiv vajadus leivavilja järele, mis oli sisuliselt ammendunud. «Ma tegin seda, et vältida skandaali,» selgitas Leivo. «Tegemist oli suure erandiga küpsetamise poliitikas.»

Margus Leivo sõnul ähvardas Tartu Viljasalv kutsuda kohale ajalehe Postimees ja teavitada üldsust sellest, et «vili on tänasest otsas ning leiba enam toota ei saa». Selline avaldus oleks Leivo ütluse kohaselt põhjustanud ?oki Lõuna-Eesti elanikkonnas ja seda püüti vältida.

Riigiressursside keskuse peadirektori asetäitja Mati Leinpok, kes korralduse rukki müügi kohta Leivo palvel ette valmistas, tõdes, et riigiressursside seadusest tulenevalt pole selline müük seaduspärane. «Selleks, et riigireservi vabastada, tuleks riigis välja kuulutuda eriolukord,» ütles ta.

Leinpok lisas, et tema arvates peaks lõpliku otsuse langetama riigikogu, kellel on õigus riigiressursside seadust muuta.

Margus Leivo nõustus, et vastuolu riigiressursside seadusega on tema otsuses olemas, kuid riigikogu poole ei kavatse ta pöörduda.

«Julgeoleku varufondil on olemas õigus kolme aasta tagust vilja riigireservis välja vahetada,» väitis Leivo. «Asi on selles, et meie tahtsime seda teha sügisel saagikoristuse ajal, olude sunnil peame seda tegema aga aasta alguses.»

Riigi viljasalve peadirektor Ago Soots tõdes, et temale pole mingit dokumenti erakorralise riigireservi vabastamise kohta saadetud. «Ma olen asjast nii aru saanud, et selle korralduse andis Leivole peaminister Tiit Vähi,» möönis ta.

Leivo sõnutsi tingis kriitilise seisu Tartu viljasalves see, et eelmise aasta lõpus jäädi uskuma riigi viljasalve lubadust 13 000 tonni teravilja vabastamise kohta jaanuaris ega sõlmitud vajalikke eellepinguid. Viimast kinnitas ka Tartu viljasalve direktori asetäitja Voldemar Herman.

Ago Soots kinnitas, et teravilja riigireservi vabastamine oli hetkel ainuõige, kuid oleks pidanud suunatama kõigile teraviljanappuse käes kannatavatele veskitele. «Praegune otsus loob Tartule monopoolse seisundi,» ütles ta.

Keila Terko tegevdirektor Urmas Põld märkis, et peab otsust, kus üldise viljadefitsiidi ajal müüb riik rukist soodsa hinnaga ainult Tartule, naljakaks.

Kuigi Margus Leivo väitel on 1750kroonine müügihind maailmaturu hinna tasemel, ütles Voldemar Herman, et sellise hinnaga väljastpoolt Eestit teravilja osta on peaaegu võimatu. Detsembri keskel maksis tonn rukist Hamburgi sadamas 2140 krooni.

Herman mainis, et 5000 tonnist rukkist jätkub Tartu viljasalvele kaheks-kolmeks kuuks, ettevõtte toiduviljaga kindlustamiseks edaspidi on praegu käimas läbirääkimised.

Ta lisas, et riigireservi vabastamine aitab hetkel leevendada jahuhinna tõusu ja kokkuleppeliselt ostab Tartu viljasalv sama koguse teravilja sügisesest uudseviljast riigireservi tagasi.

Jaga lugu:
Hetkel kuum