23. jaanuar 1996
Jaga lugu:

Maatriksprinter ja säästmisfantaasia

See ei olegi niiväga ammune aeg, kui arvutit müüdi komplektis maatriksprinteriga, kusjuures parem oli selline komplekt, kus oli 24nõelaline printer ja kehvem oli 9-nõelalisega.

Lisaks sellele müüdi veel spetsiaalset raamatupidajaarvutit -- see oli laia maatriksprinteriga. Eriti kõrgel tasemel kasutajatel oli loomulikult lai 24nõelaline... Tõtt tunnistades õnnestus ka minul mõningase lobby-töö järel oma lauale nimelt selline saada.

Maatriksprinteri sünonüümiks oli neil ammustel aegadel Epson, millel mäletamist mööda olid tehased nii Indias kui ka Venemaal, mis tolle aja väärtushinnangutes tähendas eriti olulist eelist -- madalat hinda.

Olles pikalt elanud kaubapuuduses ei kujutanud hästi ette, et printeritel veel mingeid muid omadusi peale «poes saada olemise» võiks olla.

Tänaseks on olukord veidi teistsugune. Maksab tööjõud, kontoripind ja mis peamine -- aeg. Enam ei ole võimalik pidada tädi-automaati palgal selleks, et ta printerisse ükshaaval pabereid söödaks, kliendid aga tõmbaksid nina krimpsu, kui saaksid õhukesele mulgustatud servaga ja rullikiskuvale isekirjutajapaberile trükitud arveid.

Maatriksprinteritootjatel on elus püsimiseks jäänud vaid üks tee -- teha tõsiseid tööriistu, mis oleksid kiired ja töökindlad. Sellised maatriksprinterid pole aga enam laiatarbekaup ja see väljendub kindlasti ka nende hinnas.

Odavat maatriksprinterit ei tasu osta -- kui te vajate printerit pisikese kontori kõikide vajaduste jaoks või koju, siis tasub osta tindiprits või hoopis laserprinter. Odav laserprinter on odavast maatriksprinterist vaid mõned tuhanded kroonid kallim, on aga selle eest märksa universaalsem.

Kuhu siis maatriksprinter sobib? Kui varem tehti maatriksprinteril kõike kuni firma reklaamideni, siis täna kipub maatriksprinteri elu piirduma raamatupidamise, lao, tootmise jms tehnilist paberimajandust produtseerivaga. Kindlasti on maatriksprinter hea suuremahuliseks, kvaliteedi osas mitte eriti nõudlikuks väljatrükiks. Samuti on ta asendamatu juhul, kui on vaja trükkida arveid, saatelehti vm dokumente, mida on vaja mitmes eksemplaris -- kasutades selleks eelneva pealetrükiga isekopeeruvat paberit, on võimalik maatriksprinteri tagasihoidlik kvaliteet lihtsalt ära peita.

Üks meeldejäävamaid isekopeeruva paberi rakendusi on minu jaoks olnud Tallink Finland'i arve-piletivoucher, mis saab alguse lapatud mitmekihilise printeripaberina, millele on trükitud mõistagi laeva pilt.

Pärast lehekülje trükkimist rebitakse ära esimene kiht -- see jääb firmale koopiaks -- ja perforeeritud servad. Tulemuseks on ümbrik kliendi aadressiga.

Nimelt saab isekopeeruvat paberit trükkida nii, et see vaid vajalike kohtade pealt kopeeruks, ja mõistagi võivad need kopeeruvad kohad erinevatel kihtidel varieeriuda, mida ka nimetatud töö puhul ohtralt kasutatud oli.

Nimelt avab klient talle saabunud ümbriku ja leiab seal kaks lehte -- esimesel neist on ülaosas arve ja alaosas ärarebitav valmiskujul maksekorraldus 25 protsendiliseks sissemaksuks, teisel üleval piletivoucher tellitud reisile ja alaosas maksekorraldus ülejäänud summa kohta.

Ja kõik see -- koopia, ümbrik, voucher, arve ja kaks maksekorraldust -- tähendab printerile vaid ühe lehekülje trükkimist kastist tulevale lintpaberile.

Laevandus toob mulle meelde veel teisegi näite, nimelt Marseri piletikassad teenindusmajas, kus vähemalt mõni aasta tagasi olid kasutusel OKI maatriksprinterid, mis on mõldud nimelt piletitele, aga miks mitte ka näiteks passidesse, arveraamatutesse jms suhteliselt paksudele ja jäikadele alustele trükkimiseks.

Lõpetuseks sobiks vahest soovida head fantaasiat maatriksprinterile rakenduse leidmisel, sest efektiivse kasutuse korral võib ta aastaga säästa piisavalt raha selleks, et saaksite tema sünnipäeva minna tähistama kusagile lõunameresaarele, jättes sünnipäevalapse loomulikult oma pidevas 24tunnises vahetuses tööle.

Jaga lugu:
Hetkel kuum