Ohtlikud jäätmed kogunevad Suur-Sõjamäel

«Neid võiks hävitada kas Vasaras või näiteks Dvigatelis füüsikalis-keemiliselt töödeldes. Lisaks on tarvis ühte lisaseadet 2000--4000 tonni jäätmete hävitamiseks.»

Jäätmete töötlemisviisidena nimetas Uusalu põletamist, utmist, füüsikalis-keemilist töötlemist ja ladustamist.

«Ladustamine tähendab jäätmete hoiustamist vastavates sektsioonides spetsiaalses taaras, kui on vastavad seadmed olemas, saame neid ka töödelda,» lisas Uusalu.

Uus käitlussüsteem võiks Uusalu sõnul hakata tööle siis, kui lisaks Tallinnas valmivale jäätmete kogumispunktile hakkab tööle ka kogumispunkt Narva lähistel Vaivara vallas.

Keskkonnaministeeriumi prognoosi kohaselt tekib Eestis aastas 30 000 tonni ohtlikke jäätmeid, mis vajavad töötlemist.

Tonn ohtlikke jäätmeid läheb jäätmete tekitajale maksma ligi 2000 krooni. «Kui ettevõte peab maksma 2000 krooni tonni pealt, siis hakkab ta kindlasti mõtlema, et jäätmete hulk väheneks,» lausus Uusalu. «Kes ohtlikud jäätmed prügimäele viib, peaks maksma trahve, mis on kümneid kordi suuremad kui see töötasu.»

«Ohtlikud jäätmed on kõige tavalisemad igapäevaelus ettetulevad asjad, mida ei tohi panna prügimäele, sest nad võivad seal veega kokku puutudes ja põhjavette sattudes meid mürgitada,» lisas Uusalu. «Ohtlikud jäätmed on näiteks õlilapid, saastunud paber ja papp, orgaanilised happed, õlid ja pigijäätmed, kütusefiltrid.»