Tartu arenduskeskus meelitab ligi prominente
Tähtvere linnaosas asuv Tartu arenduskeskus on tänaseks muutunud nii keskastmejuhtide kui ka tippametnike hulgas populaarseks. Seal korraldavad seminare prokuratuuritöötajad, juristid, ülikool, omavalitsusasutused, poliitikud, pankurid. «Meie majas on koos olnud kõik Eesti peaministrid peale Tiit Vähi,» tunneb arenduskeskuse direktor Toomas Katu?in uhkust. Kolme aasta jooksul on selles majas koolitust-täiendust saanud ligi 1500 inimest.
Juba 1991. aastal, kui arenduskeskust veel polnud, algas tollasel Tartu maavalitsuse arendusnõunikul Katu?inil koostöö Balti Fondiga USAs. «Nad on aidanud meid nõustada,» ütles Katu?in.
Tänaseks on arenduskeskusel tihedad koostöösidemed ka USA demokraatiaarengu instituudiga, Rootsi ja Taani arenduskeskustega, Jyväskyla kõrgkoolidega, Avatud Eesti fondiga, Soome siseministeeriumiga. Möödunud sügisel pidasid Tartus Eesti maksukorüfeedele loenguid USA nelja osariigi maksuala tippspetsialistid.
«Nii lektorid kui seminaridel osalejad saavad siinsamas majas ka ööbida,» märkis Katu?in. «Nii hoiame hotellikulusid kokku.»
Tartu arenduskeskuse loomise üks eesmärke oli soov osaleda seadusloomes, lüüa kaasa haldusreformi elluviimisel, milleks riigilt on saadud ka 300 000 krooni. Toomas Katu?ini sõnul on selles majas ette valmistatud terve hulk seaduseprojekte, mis on, ja osad veel ka pole, riigikogus arutlusele jõudnud.
«Siin on tehtud kõik variandid nendest seaduseelnõudest, mis korraldavad omavalitsuste elu,» räägib Katu?in. Vastu võtmata on piiriseadus, halduskorralduse seadus ja omavalitsuste järelevalve seadus, mis on ette valmistatud ja Tallinna saadetud juba 1993. aastal. Tartu arenduskeskuses on koostatud ka valla- ja linnaseaduse projektid.
Tartu arenduskeskuse loomisel kavandati üheks tegevusalaks ka ettevõtjate nõustamine ja heade äriprojektide toetamine. Sel eesmärgil kutsuti üheks osanikuks Ühispank.
«Oleme arenduskeskuses koolitanud oma panga töötajaid,» märgib Ühispanga Tartu regionaalkontori direktor Anto Viigi. Ta tunnistab, et arenduskeskuses nõustatud äriplaanide hulk on jäänud siiski soovitust tagasihoidlikumaks.
Jaanuari keskel Tartus peetud kahepäevasest haldusreformi konverentsist võtsid aktiivselt osa ka riigikogu saadikud Edgar Savisaar ja Mart Laar. Osalejad tõdesid, et 1988. aastast alanud haldusreform oli 1992. aastaks Eestis loonud omavalitsuste struktuuri.
Pärast seda, kui haldusreformi õiguslik baas viidi vastavusse põhiseadusega, jäi ta poolikuks.
«Võib öelda, et kõigile jõupingutustele vaatamata on Eestis haldusreformi asemel tegelikult toimunud omavalitsusreform,» konstateerib Toomas Katu?in. «Samas pole lõplikult määratletud ka omavalitsuste võimalused ja kaasarääkimisõigus riigi elu kujundamisel,» lisas ta.
Möödunudnädalasel konverentsil arutleti sellegi üle, kas Eesti riigil on ikka vaja nii palju haldusüksusi kui praegu. «Meil on valdasid, kus kulub 80% omatuludest valla haldusaparaadi ülalpidamiseks,» märkis Katu?in. Konverentsil pakuti halduskulude vähendamiseks välja osavalla mõiste.
1993. aastal loodud ASi Tartu Arenduskeskus asutajad olid Eesti Ühispank, Tartu linnavalitsus ja maavalitsus, ASid Regio ja Markett. Tegijate sõnul on tänaseks Tartu arenduskeskusesse investeeritud ligi 5 miljonit krooni.