Mõõn Soome ehitussektoris on seljataha jäänud

Ehkki möödunud aasta ehitussektori kasvuks arvatakse kujunevat ainult 5%, lubavad prognoosid 1996. aastaks juba 10--15% kasvu.

Soome kokkukuivanud ehitusturu tasakaalustamiseks ei jäänud ehitusfirmadel muud üle, kui suunata oma peatähelepanu välismaale. Ehitusfirmad laiendasid oma rahvusvahelist tegevust peamiselt Venemaale ja mujale SRÜsse, samas kui ehitusmaterjalide tootjad suutsid kinnistada endid ka Saksamaal. Ehitussektori eksport kasvas ja moodustas 1994. aastal 39 mld marka. Omajagu aitas soodsale konjunktuurile kaasa ka Soome marga devalveerimine, mis suurendas firmade ekspordipotentsiaali.

1990. aastal, kui Soome ehitus- ja kinnisvaraturgu ähvardas ülekuumenemine, hinnati kohaliku ehitussektori mahuks 100 mld marka. Langus on olnud suur: 1994. aastal oli see näitaja ainult 60 mld.

Kinnisvaraturu kokkulangemise tulemusena vähenes ehitus- ja kinnisvarafirmade käive halvimal juhul isegi poole võrra. Kinnisvarahinnad langesid peadpööritava kiirusega, jättes kuivale suurehitajad, kes ehitasid kortereid müügiks oma arvel.

Et alltöövõtuhinnad langesid kohati kuni 30%, ei jõudnud hiilgeaegadel suurlaene võtnud ehitusfirmad neid üldjuhul tagasi maksta ning ehitussektor lõi pankrotilaine all vankuma. Näiteks projekteerimistööde tellimuste maht vähenes 60%.

Koos majandusliku mõõnaga algasid ka firmade pankrotistumised. Soome tolle aja suurim ehitusfirma kontsern Haka pankrotistus 1994. aastal katastroofiliselt langenud kinnisvarahindade ja emafirma EKA rahaprobleemide tõttu. Osa Haka tippjuhtidest asutasid Venemaal ja Balti riikides tegutsemiseks uue firma Skanska Oy, mis on sidemetes Rootsis asuva emaettevõttega Skanska AB.

Soome suurima kinnisvara-arendusfirma Polari kahju ulatus nendel aegadel kuni miljardi margani, sest samaaegselt langesid kinnisvarahinnad ka Lääne-Euroopas, kus Polaril olid teoksil mitmed suured kinnisvaraprojektid. Polaril õnnestus siiski tänu laenude ümbermängimisele pankrotti vältida.

Polari peaosanikeks olid tollal Repola, Metra ja Partek. Kui Puolimatka emafirma Metra 1992. aastal pankrotistus, sai kontrolli Puolimatka üle Soome suurim erapank KOP. Varsti liitus Polariga Rakennus-Ruola ning Puolimatkast sai Soome suurim ehituskontsern.

Huvitav on märkida, et majanduslangus jättis praktiliselt puudutamata ehitusmaterjalide tootjafirmad. Tänu jõudsalt vedavale ekspordile hakkasid mahud ehitusmaterjalide tootmises kasvama juba 1994. aastal ning moodustavad ligi kolmandiku kogutootmisest. 1994. aasta ehitusmaterjalide eksporti Soomest hinnati 10 mld margale.

Seejuures ei ole siinkohal arvestatud puidueksportööre, kus Soome on Euroopas niigi juhtival kohal. Olulisemad ehitusseadmete ja -materjalide tootjad Soomes on Kone (liftid), Metra (keraamilised pinnakattematerjalid), Partek (betoontooted ja isolatsioonimaterjalid), Rautaruukki (terastooted), Uponor (plasttorud), Oras (sanitaartehnika) ja Honkarakenne (puitmajad).

Soome ehitusfirmade võime orienteeruda rasketes majandustingimustes ümber eksportturgudele osutus suurepäraseks. See on seda üllatavam, et varasemal perioodil põhjustas Nõukogude Liidu ärakukkumine Soome põhiliste kaubanduspartnerite hulgast tervete majandusharude krahhi.

Ehitusfirmade liidriteks on Soomes YIT ja Lemminkäinen. Ka Puolimatka ja Polar vähendasid oma kahjumit võrreldes 1994. aastaga ligikaudu poole võrra.

Ehkki ehitussektoris valitseb nüüd üldine optimism, väidavad asjatundjad, et normaalne olukord taastub Soome ehitustegevuses alles 1996--1997. aastal. Kasvutempod on hakanud kiirenema nii projekteerimisbüroodele kui ka inseneri- ja arhitektuuribüroodele esitatavate tellimuste suhtes.

Ehitusmaterjalide tööstuses toimunud ümberkorralduste parimaks näiteks oli suurtootjate Parteki ja Metra mõnede tooterühmade ühendamine. Soome turul on kanda kinnitanud ka Rootsi firma Euroc ning suurtootja Isover. Viimane omandas Ahlströmi klaasvillatootmise ning on arendanud aktiivset tegevust Venemaa turgudel.

Liftivalmistaja Kone ja Soome suurim teraskonstruktsioonide valmistaja Rautaruukki on need vähesed ehitusmaterjalide tootjad, keda ehitussektorit tabanud langus praktiliselt ei mõjutanud. Kone jätkas kasvu tänu välistellimustele ning Rautaruukki laevaehituse ja rasketööstuse najal.

1990ndatel muutus Soome ehitusfirmade põhiliseks tegevustandriks Venemaa. Soome firmad kasutasid ära oma ammuseid kogemusi ning võitsid Saksamaa rahadega finantseeritavate ohvitserilinnakute ehituskonkurssidest ligi veerand. Kõigi 40 projekti kogumaksumuseks hinnati 40 mld Saksa marka.

Lisaks Venemaa pankadele ja monopoolsetes õigustes tootjatele kasutavad Soome firmade teeneid meelsasti ka lääne rahastajad. YIT näiteks ehitab praegu Moskvasse Coca-Cola tellimusel tehast, Skanska Oy on alustanud mitme suure büroohoone projekteerimist Moskvas ja Lemminkäinen ehitab Venemaa hoiupangale pangahooneid nii Moskvas kui ka Murmanskis.

Building Magazine'ist refereerinudToomas Hõbemägi