Mõõn Soome ehitussektoris on seljataha jäänud

Ehkki möödunud aasta ehitussektori kasvuks arvatakse kujunevat ainult 5%, lubavad prognoosid 1996. aastaks juba 10--15% kasvu.

Soome kokkukuivanud ehitusturu tasakaalustamiseks ei jäänud ehitusfirmadel muud üle, kui suunata oma peatähelepanu välismaale. Ehitusfirmad laiendasid oma rahvusvahelist tegevust peamiselt Venemaale ja mujale SRÜsse, samas kui ehitusmaterjalide tootjad suutsid kinnistada endid ka Saksamaal. Ehitussektori eksport kasvas ja moodustas 1994. aastal 39 mld marka. Omajagu aitas soodsale konjunktuurile kaasa ka Soome marga devalveerimine, mis suurendas firmade ekspordipotentsiaali.

1990. aastal, kui Soome ehitus- ja kinnisvaraturgu ähvardas ülekuumenemine, hinnati kohaliku ehitussektori mahuks 100 mld marka. Langus on olnud suur: 1994. aastal oli see näitaja ainult 60 mld.

Ehitusfirmade liidriteks on Soomes YIT ja Lemminkäinen. Ka Puolimatka ja Polar vähendasid oma kahjumit võrreldes 1994. aastaga ligikaudu poole võrra.

Ehkki ehitussektoris valitseb nüüd üldine optimism, väidavad asjatundjad, et normaalne olukord taastub Soome ehitustegevuses alles 1996--1997. aastal. Kasvutempod on hakanud kiirenema nii projekteerimisbüroodele kui ka inseneri- ja arhitektuuribüroodele esitatavate tellimuste suhtes.

Ehitusmaterjalide tööstuses toimunud ümberkorralduste parimaks näiteks oli suurtootjate Parteki ja Metra mõnede tooterühmade ühendamine. Soome turul on kanda kinnitanud ka Rootsi firma Euroc ning suurtootja Isover. Viimane omandas Ahlströmi klaasvillatootmise ning on arendanud aktiivset tegevust Venemaa turgudel.

Liftivalmistaja Kone ja Soome suurim teraskonstruktsioonide valmistaja Rautaruukki on need vähesed ehitusmaterjalide tootjad, keda ehitussektorit tabanud langus praktiliselt ei mõjutanud. Kone jätkas kasvu tänu välistellimustele ning Rautaruukki laevaehituse ja rasketööstuse najal.

1990ndatel muutus Soome ehitusfirmade põhiliseks tegevustandriks Venemaa. Soome firmad kasutasid ära oma ammuseid kogemusi ning võitsid Saksamaa rahadega finantseeritavate ohvitserilinnakute ehituskonkurssidest ligi veerand. Kõigi 40 projekti kogumaksumuseks hinnati 40 mld Saksa marka.

Lisaks Venemaa pankadele ja monopoolsetes õigustes tootjatele kasutavad Soome firmade teeneid meelsasti ka lääne rahastajad. YIT näiteks ehitab praegu Moskvasse Coca-Cola tellimusel tehast, Skanska Oy on alustanud mitme suure büroohoone projekteerimist Moskvas ja Lemminkäinen ehitab Venemaa hoiupangale pangahooneid nii Moskvas kui ka Murmanskis.

Building Magazine'ist refereerinudToomas Hõbemägi