Majanduskomisjon tõrjub Uno Mereste eelnõu

Eelnõu vastaste arvates võiks individuaalkrunte käsitleda maareformiseaduses. Paralleelse seaduse väljatöötamisega veniks reform ja tema põhimõtted muutuksid, väitis majanduskomisjon. Kardeti luua pretsedenti, kus ühele rahva kihile tekiks erastamisel eeliseid, põhjendas komisjon taotlust eelnõu me-netlusest välja arvata.

«Siis võiksid ka raudteelased hakata rööpmetealust maad endale soovima,» lausus riigikogu majanduskomisjoni liige Juhan Telgmaa.

Kritiseeritud on ka Uno Mereste eelnõu Tallinna-kesksust. Pooled Eesti individuaalkrundid asuvad pealinnas. Seadusele tehtud juriidilises ekspertiisis on öeldud, et kruntide erastamine muutuks uue seaduse kehtima hakkamisel keerulisemaks.

Mereste pakkus oma eelnõus välja, et individuaal- ja suvilakruntide omanikud saaksid need erastada rahvakapitaliobligatsiooni kaartidele märgitud tööaastate või EVP-kroonide eest vahekorras ühe tööaasta eest 20 ruutmeetrit maad.

Mereste esitatud eelnõu järgi tuleks loobuda kruntide hindamisest, et hoida kokku maa mõõtmisele kuluvat aega ja raha. Eelnõus on pakutud ka võimalust, et individuaalkrunti saab vahetada mingi teise maatüki vastu suuruse vahesid kompenseerimata.

Mereste sõnul puudutas tema eelnõu ligi 300 000 inimese huvisid. «Linnakrunte kasutatakse maa omadest erinevalt, mistõttu maareformi seadus ja individuaalkruntide seadus ei ole omavahel vastuolus,» kinnitas Mereste.

Eelnõu tähtsust rõhutas Uno Mereste väitega, et põllumajandustöötajaid, keda puudutab maareformiseadus, on kokku ainult sada tuhat inimest.

Individuaalkruntide erastamise seaduse eelnõu kohta langetab riigikogu lõpliku otsuse sellel nädalal.