12 veebruar 1996

Odav bussireis Euroopasse on kahtlane äri

Varakevadine Euroopa meelitab turisti. Just siis jõuavad lennureisidele sageduse ja mitmekesisusega järele ka bussireisid, mis vähemalt lääneriikides organiseerituna ei jää mugavuselt lennureisidele alla.

Kevadise puhkuse eelistajad võib jagada kaheks: esimesed päevitajad lõunas ja Euroopa suurlinnades seiklejad. Viimaseid on ehk sõltuvalt rahalistest võimalustest rohkemgi. Lisaks välismaa reisikorraldajatele, kelle enamik reise meiegi büroodes saadaval on, pakuvad ka kohalikud firmad ohtralt variante külastada Prahat, Pariisi, Budapesti, Londonit, Viini (järjekord sõltuvalt hetkenõudlusest) ja teisigi linnu. Omaette rühma moodustavad turismifirmad, kes reklaamivad mitut riiki hõlmavaid nn Euroopa reise.

Kui eesmärk pole nädal rannas lesida, peaks enne otsustamist võrdlema reisipakette. Päevselgena peab turismibüroo esitama täieliku sõidumarsruudi ja sihtkohtade kirjelduse juba enne reisile asumist. Sama loomulik on bussireisi puhul, et turisti valgustatakse bussi seisukorra, ööbimiste, toitlustamise ja meelelahutuse kohta.

Kui reisile on lubatud kaasa giid, on põhjust muutuda valvsaks -- suurejooneliselt välja kuulutatud teenus võib osutuda napisõnaliseks reisikaaslaseks, kes paremal juhul jutustab memuaare oma lapsepõlvest ning muretseb öömajas lisateki. Põhjus on lihtne. Paljudes Euroopa riikides (nt Malta, Kreeka) tohivad ekskursioone juhtida vaid litsentseeritud giidid, keda meil vaevu leiab. Kui aga keegi lubab Pariisi 2500 krooni eest ja Euroopale 3000 krooni eest ringi peale teha, ei mahu professionaalne giiditeenus kuidagi hinna sisse. Nii pole välistatud ulatuslik piraatlus.

Tõsi, meilgi on reisijuhte, kelle teadmised mõnest riigist tänu aastakümnete pikkusele tööle ja fanatismile ei vea alt. Kuna neid on Eestis vähe, on selle välja uurimine üsna lihtne. Näiteks Pariisis ja Londonis võib hea õnne peale kohtuda ka eestlasest kohaliku ekskursioonijuhiga. Asjalikud bürood teevad koostööd sihtpunktis elavate litsentseeritud giididega, mis tagab ekskursiooni kasuteguri.

Kindlasti tuleks vahet teha giidil ja grupi esindajal. Soliidsete reisikorraldajate sõidul on alati esindaja kaasas: inimene, kes on kohustatud tagama lubatud majutuse, söögikorrad, jagama operatiivset teavet, lahendama kõik turistidel tekkivad probleemid alates arstiabist soovituseni, millised poed on ööpäevaselt avatud.

Esindaja on lüliks ka grupi ja kohaliku giidi vahel, vahendades ekskursioone turistide emakeelde.

Ühe sihtkohaga ja mitme riigi külastusega turismireiside pakkumise rohkus on tasakaalus. Nii jääb vaid otsustada, kas saada lühikese ajaga (tavaliselt nädal) palju pealiskaudselt erinevaid muljeid või süveneda konkreetsesse linna ning tunda sealseid vaatamisväärsusi ära ka aasta pärast. Siingi sõltub palju giidist ja reisijuhist, sest juba reisi põhjalik korraldamine vaid ühte sihtpunkti nõuab reisifirmalt meeletut tööd ning head maa tundmist. Nii peavad mõnedki kvaliteetse teenusega end tõestanud reisikorraldajad mitme sihtpunktiga sõidu pakkumist turisti avalikuks petmiseks. Sõidueelselt tuleks kindlasti tutvuda pakutavate ekskursioonidega. Reisifirma peab oskama öelda, milline summa tuleb iga külastuse eest loovutada. Näiteks Praha puhul võiks arvestada iga muuseumi kohta umbes 30 krooni.

Ekskursioonid muutuvad mõttetuks, kui need on kuhjatud ajaliselt lähestikku. Näiteks linnaga tutvumine ei tohiks kesta järjest üle 3 tunni, sest kaob tähelepanuvõime. Teine variant on kogu päeva ekskursioon, mis hõlmab nii vaatamisväärsuste külastused kui söögikorrad ja paar tundi omapead.

Tihti langetab lõpliku otsuse reisi sihtpunkti või pikkuse osas rahakott. Siingi kehtib reegel, et me pole nii rikkad, et osta odavaid asju. Tõsi, 2000 krooni eest võib nädalavahetuseks küll pääseda kodust 1000 km kaugusele, kuid vaevalt sellist reisi puhkuseks saab nimetada.

Euroopalikult mugavaks ja harivaks viiepäevaseks bussireisiks peaks reisikorraldajate sõnul olema varuks vähemalt 4500--5000 krooni.

Hetkel kuum