Mõjuka tööstusliidu soov on kindlustada Jaapani tulevase ühiskonna aluseid. 15 aasta pärast on elanikkond jõudnud oma arengu tippu ning iga neljas kodanik on üle 65 aasta vana.
Liidu ettekujutuses ei räägita aga mitte niivõrd nõrkade toetamisest kui piiranguteta tingimuste loomisest Jaapani eraettevõtjatele. Tööpuudust ja võrdsust tulevikupildis ei puudutata.
Kõige olulisemaks peetakse ühiskonna võõrutamist bürokraatlikest struktuuridest, ettekirjutustest ja reeglitest. Shoichiro Toyoda näeks meelsasti majandust reguleerivate ettekirjutuste kaotamist aastaks 2010. Selleks ajaks, loodab ta, peaks valmis olema ka uus Jaapani pealinn.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lemmikratsuks on nagu ikka maksureformid. Shoichiro Toyoda rõhutab, et otseseid makse tuleb alandada nii Jaapani tööstuse konkurentsivõime säilitamiseks kui ettevõtluse edendamiseks.
Vastukaaluks on tööstusliit valmis suurema käibemaksuga. Käibemaksu tõstmisega praeguselt 3 protsendilt 12 protsendile aastaks 2005 loodetakse tasakaalustada riigieelarve ning vähendada sõltuvust laenuvahenditest (järgmise aasta eelarves on kavas 28 protsenti kulutustest finantseerida valitsuse võlakirjade arvel). Samas plaanitakse ettevõtte- ja tulumakse, mis praegu moodustavad maksutuludest 70 protsenti, vähendada 50 protsendini.
Jaapani elu hoogustamiseks vajab riik rahvusvahelistele standarditele vastavat finantssüsteemi ja -turgu. Eelkõige tähendab see ettekirjutuste kõrvaldamist, kuid ka pankade praeguse laenukriisi lahendamist.
Shoichiro Toyoda arvab, et avalik sektor on liiga sügavale finantssektorisse tunginud ning pakkus välja pensionifondide ja postipanga erastamise.
«Järgmisel sajandil kujuneb vedavaks jõuks eraettevõtlus. Tööstusjuhid peavad mõistma ja leppima oma rolli muutumisega.» DI