Transiidikeeld on Vene ähvardav näpuviibutus
Eesti välisministeeriumi Vene Föderatsiooni sise- ja välispoliitika osakonna referendi Priit Ojamaa andmetel on kurjakuulutav transiididokument juba valmis tehtud.
Ametlikku kinnitust Äripäeval Ojamaa väitele saada ei õnnestunud.
Vene Föderatsiooni asevälisminister Igor Ivanov eitab Vene kaupade transiitvedude keelustamist läbi Eesti järjekindlalt. Kui keegi püüabki taolist dokumenti ette valmistada, ei saa see mingil juhul valitsuse heakskiitu, on Ivanov Ojamaa sõnul väitnud.
Ka Vene Föderatsiooni Eestis asuva saatkonna teatel pole taolist dokumenti olemas ning poleemika on põhjustanud Eesti ajakirjandus.
Välisministeeriumi välismajanduspoliitika osakonna referent Jaanus Varu sõnul on Vene pool taolisi dokumente ette valmistanud juba mitu aastat, seega pole mõtet olukorda üle dramatiseerida. «Nad lihtsalt mängivad läbi kõikvõimalikke majanduslikke mänge,»märgib Varu.
Venelased analüüsisid eelmisel kevadel Eestit läbivate kaubavoogude sulgemist. «Lõpptulemus oli neile endile majanduslikult negatiivne,» lisab Varu.
Riigikogu asespiiker Arnold Rüütel kohtus mõni päev tagasi Moskvas Jeltsini esindajaga riigiduumas Aleksander Kotenkoviga ja Anatoli Slivaga, kes on presidendi esindaja föderatsiooninõukogus. Rüütli sõnul tunnistasid nad mõlemad, et topelttollid ei mõju kahe riigi majandussuhetele hästi ning ka transiitkaubanduses ei tohiks mingeid piiranguid kehtestada.
Kuigi Kotenkov ja Sliva ei kinnitanud, et dokument transiitkaubanduse peatamisest on valmis, ütlesid nad Rüütli sõnul, et teemat on Vene valitsuses arutatud.
Eksmajandusministrist opositsioonipoliitiku Toivo Jürgensoni sõnul pole valitsuskoalitsioonil hetkel transiidipoliitikat eriti näha, kuigi see on Eesti majanduse jaoks väga oluline valdkond. Ärevust tekitab äri ja poliitika läbipõimumine, mis on koonderakonna puhul ilmne, väitis Jürgenson.
«Venelased näevad, et valitsuskoalitsioon on transiidi küsimustes kergesti manipuleeritav,» põhjendab Jürgenson venelaste ähvardusi.
Kui majandus poliitikast lahutada, ei ole Jürgensoni sõnul venelaste poolt vaadates ühtegi majanduslikku põhjust, miks transiit läbi Eesti sulgeda.
Eesti transiidipoliitikas ühte olulisemat rolli mängiva N--Terminaali tegevdirektor Endel Siff pole nõus Jürgensoni süüdistustega valitsuse aadressil. Eesti riik suhtub transiidiprobleemidesse mõistvalt, kinnitab Siff. Tema sõnul vajaks aga Eesti strateegilised huvid paremat defineerimist ning läbitöötamist, mida pole siiani piisavalt tehtud. Siin võib tema hinnangul rääkida meie välisministeeriumi ebapiisavast tööst.
Eesti peamised välisinvesteeringud on tehtud kütuseterminaalidesse, mis mängivad transiidis väga olulist rolli. Infrastruktuuridesse, nagu seda on raudtee, täna veel investeeritud ei ole. Samuti pole käiku läinud sadamate suured laenud.
RE Eesti Raudtee peadirektori Parbo Juchnewitschi sõnul mõjuks transiidi kinnikeeramine neile äärmiselt kahjulikult, sest see on raudteele põhiline teenistus. Eesti riigil jääks ainuüksi meie laekumata maksude näol saamata aastas 300 miljonit krooni, vihjab Juchnewitsch transiidi sunnitud lõppemisest tulenevate kahjude suurusele.
RE Tallinna Sadam direktor Enn Sarap ei usu, et venelased keelustavad transiidi. Põhjusena mainib ta seda, et venelastel on raske leida alternatiive, kuhu kaup suunata. «Ärimehed poliitikute otsuseid naljalt ei kuula, sest tegutsetakse ikkagi seal, kus on soodsamad tingimused,» loodab Sarap terve majandusliku mõtlemise võidukäigule Venemaal.
Kuna Tallinna Sadama käive kasvas eelmisel aastal 1994. aastaga võrreldes ligi 12 protsenti, võib Enn Sarapi sõnul väita, et Eestis on transiidiks soodsad tingimused. Läbi Eesti sadamate liigub aastas ligi 15 miljonit tonni kaupa, millest üle 8 miljoni tonni on transiit.
Eelmisel aastal moodustas Tallinna Sadama kogukäibest veidi üle 70 protsendi transiit, millest enamus langeb Vene Föderatsioonile. Samas läbib näiteks Soome sadamaid aastas ligi 70 miljonit tonni kaupu, millest on transiiti vaid 7 miljonit tonni, alla 10 protsendi oma kogukäibest.
Sarapi sõnul satuksid keelu kehtestamisel kõige suurema löögi alla eraoperaatorfirmad, eelkõige naftaproduktidega tegelevad ettevõtted.
Eesti transiidi pudelikaelaks, mis hetkel ei võimalda mahtusi järsult suurendada, on Sarapi sõnul piir.
Juchnewitschi hinnangul on ER võimeline suurendama oma transiitvedude mahtu ligi 15 protsendi võrra. «Edasine mahu suurendamine nõuab juba suuri investeeringuid,» lisas ta.
Sarapi sõnul ei tekita Tallinna Sadamale mingeid raskusi transiidimahtu 20 protsendi võrra suurendada. «Me ei peaks isegi selleks investeeringuid tegema,» märgib ta.