Ühendriigid Kuuba vastu

Selle seaduse vastuvõtmisele on president Bill Clinton tükk aega vastu seisnud, kuid nüüd muutus see uuesti aktuaalseks seoses 24. veebruaril Kuuba põgenikke abistanud kahe eralennuki allatulistamisega Kuuba hävitajate poolt.

Seadus annab neile Kuuba ja USA päritolu kodanikele, kes jäid pärast Kuuba revolutsiooni ilma oma enam kui 50 000 dollarit maksvast kinnisvarast Kuubal, õiguse pöörduda USA kohtu poole ja taotleda kompensatsiooni praegu seda kinnisvara kasutavatelt välisfirmadelt.

Kanada, kelle paljud firmad tegutsevad Kuubas, on Burtoni-Helmsi seaduse otsustavalt hukka mõistnud. Kanada väliskaubandusminister Arthur Eggleton deklareeris Londonis, et Kanada arvates on see seadus vastuolus Põhja-Ameerika vabakaubanduslepingu NAFTAga ning et Kanada kavatseb rakendada vastumeetmeid.

Euroopa Liidu komisjoni pressiesindaja Josep Coll I Carbo ütles Brüsselis pressikonverentsil, et ELi suhtumine Kuubasse erineb USA omast kardinaalselt. «Nii USA kui EL tahavad mõlemad aidata Kuubal taastada demokraatiat, kuid nad on juba pikka aega eri arvamusel, kuidas oleks võimalik seda saavutada,» väitis Coll I Carbo.

Euroopa Liidu, Kanada, Venemaa jt riikide esindajad tahavad USA seaduse arutelu üles võtta maailma kaubandusorganisatsioonis (WTO), kuna nende arvates on see vastuolus WTO kaubanduspõhimõtetega.

Kuuba välisministeeriumi pressiesindaja Marianela Ferriol ütles, et kuigi seadus on suunatud eelkõige nn kolmandate maade firmade vastu, kes Kuubal äri ajavad, ei saa see olla edukas, sest investorid lähevad sinna, kus on kasumid ja stabiilsus, ja Kuuba garanteerib mõlemad.

Kuuba majanduskasv oli ametlikel andmetel eelmisel aastal 2,5 protsenti ja sel aastal peaks olema viis protsenti. Majanduskasvu on kiirendanud edukas välisinvesteeringute ligimeelitamine eelkõige mäetööstusse ja turismi. REUTER-ÄP-ETA