Riias arutati suurt Balti raudteevõrgu projekti

Riias toimunud töögrupi nõupidamisel osalenud RE Eesti Raudtee reisiveo äriüksuse juhataja Peep Õimu sõnul osalesid raudteeprojekti Balt Rail 2000 arutelul kolme Balti riigi, Poola, Saksamaa ja Rootsi raudtee esindajad.

Läti raudteeameti peadirektori Janis Petersonsi sõnul oleks projekti raames rajatav raudteevõrk 1800 kilomeetrit pikk. Õimu sõnul oleks sellest Eesti osa ligi 16 protsenti.

Õim rääkis, et tegu on projektiga, mis käsitleb raudteevõrgu väljaarendamist põhja-lõuna suunal, ühendades raudteega Poolat ja Balti riike ning edasi liiklust üle lahe Soome. «Projekti võib sisuliselt käsitleda ka raudtee Via Balticana,» ütles ta.

Balt Raili eestvedaja on Euroopa raudteeinseneride ühing eesotsas ühingu peasekretäri Josef Winsingeriga. Õimu sõnul on tegemist väga mahuka projektiga, mille õnnestumine sõltub eelkõige sellest, kuidas riikide valitsused hakkavad seda toetama.

Projekti finantseerimiseks tuleb võtta ilmselt välislaene ning võimalusel kaasata kohalikku erakapitali. Balt Rail 2000 tasub Õimu hinnangul ennast ära vaid siis, kui lisaks reisijate veole hakatakse ka kaupa vedama.

Enne põhimõtteliste otsuste langetamist tuleb teha tasuvusuuring, mis on vajalik eelkõige selleks, et näha projekti finantseerimisvajadusi ning selle realiseerimise otstarbekust. Riias toimunud nõupidamisel ei selgunud veel lõplikult, kes hakkab uuringut tegema.

Õimu sõnul ei saadud kinnitust, kas eelmisel aastal Vilniuses toimunud nõupidamisel endale tasuvusuuringu koostamise kohustused võtnud sakslaste juhitud ETK Konsultatsioonide AS seda teeb. Tema hinnangul on kõik jäänud ilmselt uuringu rahastaja leidmise taha.

Kuna tegu on väga mahuka projektiga, pole mõtet ilma uuringuta mingeid kindlaid plaane teha. «Ilma majanduslike põhjendusteta ei hakka keegi projekti investeerima,» lisas ta.

Põhilised investeeringud peaksid Õimu sõnul minema teede ning veeremite peale.

Õimu sõnul teeb Eesti osalemise projektis raskeks see, et kohapeal ei ole vee selged Eesti Raudtee enda finantseerimise probleemid.

Petersonsi sõnul peab Läti katma ilmselt 20 kuni 30 protsenti projekti realiseerimiseks minevast summast. Teede- ja sideministeeriumi asekantsleri Väino Soonikese sõnul on Eesti osakaalu hetkel raske määrata, sest meie raudtee olukord on palju halvemas seisus kui Lätis. Tema sõnul on selle põhjus asjaolu, et Läti oli NSV Liidu ajal Balti riikide raudteedevõrgu keskus ning sai seega rohkem raha.

Teede- ja sideministeeriumi raudteeosakonna juhataja Jüri Värgi sõnul on Balt Raili projekti küll ministeeriumis arutatud, kuid tõsisemalt pole see projekt veel päevakorras olnud. Soonikese sõnul ei ole projekti juhtkonna tasemel arutatud. Töögrupi uus kohtumine toimub Õimu sõnul eeldatavasti käesoleva aasta sügisel Tallinnas.